E-äri infoallikad / Finantssektori ülevaade (Töö. 3)

Finantssektorisse kuuluvad institutsionaalsed üksused, mille põhitegevusala on finantsvahendus, finantsvahenduse abitegevus või kindlustus ja mille suurust ja ülesehitust on mõjutanud Eesti majanduse rahastamise struktuur (Finantssektor, n.d.). Eesti finantssektor on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt väike. Eestis suurima osa finantssektorist moodustavad pangad. (Finantssektori struktuuri ülevaade, 2019)

Kui vaadelda pankade lõikes, siis kolm suurimat krediidiasutust moodustavad pangandus-sektori koguvaradest veidi üle 80%. Selle näitaja järgi on Eesti pangandus Euroopa Liidu riikide seas üks kontsentreeritumaid. Üle kolmveerandi investeerimis- ja pensionifondide varadest on kolme suurima fondivalitseja hallata. (Finantssektori Struktuuri Ülevaade, 2019) Turujaotuse järgi on seisuga 30. juuni 2019 seisuga (Eesti finantsteenuste turg, 2019) hoiustamises jaotunud turujaotus kolme panga vahel: Swedbank (47%), SEB Pank (24%) ja LHV Bank (11%).

1.2. Finantssektori roll sise- ja välismajanduse kontekstis

Eesti finantssektori roll on maailma mastaabis võrdlemisi väike. Kui Eesti finantssektori finantsvarad olid konsolideerimata kujul 2017. aasta lõpus üle 200% SKPst, siis Euroopa Liidu mediaan oli peaaegu kaks korda suurem. Ka majanduses loodavast lisandväärtusest moodustab finantssektori loodu Eestis väiksema osa (3,8%) kui Euroopa Liidus keskmiselt (5%). Ent erinevalt ülejäänud Euroopa Liidust on Eesti finantssektor ja mõlemad suhtarvud viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Eesti finantssektori suhteline väiksus tuleneb nii turumajandusel põhineva finantssektori noorest east, Eesti sissetulekute ja säästude suhteliselt madalast tasemest ning era- ja valitsemissektori teiste riikidega võrreldes suhteliselt väikesest võlakoormusest. Lisaks on Eesti finantssektori suurust ja ülesehitust mõjutanud Eesti ettevõtete väiksus ja omandistruktuur. Väikestel ettevõtetel on finantsturgudelt end kallim rahastada kui pangast. Kuna Eestis on välisomanduses ettevõtete osakaal suhteliselt suur, siis saavad mõned ettevõtted laenata ka emaettevõttelt. Lisaks võtavad suured ettevõtted siinse turu väiksuse tõttu palju laenu välismaalt ja emiteerivad seal võlakirju. (Finantssektori struktuuri ülevaade, 2019)

2. Ülevaade organisatsioonist LHV Pank AS

2.1. Organisatsiooni ajalugu

LHV AS (endise nimega: aktsiaselts Lõhmus, Haavel & Viisemann) on suurim kodumaine finantskontsern. LHV on asutanud 1999. aastal Rain Lõhmus ja Andres Viisemann. 6. mail 2009 saadi pangalitsents ja kasutusele võeti ärinimi LHV Pank AS. Organisatsioonis töötab rohkem kui 400 inimest. Ettevõtte esindused asuvad Tallinnas ja Tartus ning pangateenuseid kasutab üle 177 000 kliendi. LHV juhitavatel pensionifondidel on üle 177 000 kliendi. LHV Pank peab end uuendusmeelseks ning läbi tegevussajaloo kirjeldavad olevat tugev investeerimis- ja ettevõtluskogemus. (LHV lühiajalugu, n.d.) Ülevaatlikult kirjeldab LHV panga ajalugu allolev joonis 1.

Joonis 1. LHV panga lühiajalugu (LHV lühiajalugu, n.d.)

On näha, et 20 aasta jooksul on LHV teinud läbi mitmeid olulisi muudatusi. Ettevõte alustas algselt investeerimisühinguna, pakkudes ka pensionifonde, misjärel läbi aastate on arenetud oluliseks koostöö partneriks nii era- kui ka äriettevõtetele arveldusteenuste ja laenude pakkumisel.

LHV Pank on ka Eesti edukate ettevõtete edetabelis äramärkimisel olnud. 2016. aastal oli 52. kohal, ent juba 2017. aastal oli pank 26. kohal. 2018. aastal sai LHV Pank rahvusvahelise majandusajakirja Euromoney poolt kuulutatud Eesti parimaks pangaks. Selle tiitli teenis LHV Euromoney’lt esmakordselt. Nimetatud tulemused näitavad, et ettevõte on edumeelne ja muutustega kaasaminev ning edasipüüdlik.

2.2. Organisatsiooni toodete ja teenuste portfell

LHV Pank keskendub ettevõtliku meelelaadiga aktiivsetele ja iseseisvatele klientidele. Eraklientidele pakub pank peamiselt raha hoidmise ja kasvatamise teenuseid. Äriklientidele pakub pank paindlikku ja sobivat finantseerimist ning igapäevaste rahaasjade korraldamist. Kliendisuhtlus käib peamiselt läbi kaasaegsete elektrooniliste suhtluskanalite. LHV Pank AS teenindab erakliente, ettevõtteid, institutsionaalseid kliente ja maksevahendajaid. LHV pakub hoiuseid, äri- ja eralaene, liisingut, pangakaarte, sularahaautomaate, arveldusteenuseid, kaardimaksete vastuvõtmist, väärtpaberivahendust ja investeerimisteenuseid, privaatpangandust, portfellihaldust, kaubanduse finantseerimist ja institutsionaalset maaklertegevust.

Igapäevapangandus sisaldab era- ja ärikliendi toiminguid ning samuti Noortepanka. Igapäeva pangandus sisaldab kõige tavalisemaid pangatoiminguid, nagu maksed, arved, kontod, kaardid ja teenindusinfo.

Raha kasvatamine sisaldab kõike, mis on seotud varade kasvatamisega alustades säästmisest, konsultatsioonide ja investeerimisnõustamisega ning liikudes edasi reaalsete investeerimistoodete juurde, nagu näiteks palju kiidetud Kasvukonto (al. 2001), kauplemiskeskkond LHV Trader (al. 2003) jt.

Laen ja liising alla kuuluvad eralaenud (kodulaen, väikelaen, autolaen, õppelaen, terviselaen jt.), erinevad ettevõtete laenud ning liising ja järelmaks.

Pension alamenüü sisaldab pensioni ja pensioni kogumise kohta informatsiooni ning annab kasulikke nõuandeid ja uudiseid sellest vallast. Alamenüü pensioni all on võimalik arvutada oma pensioni ning vaadata II ja III samba seisu. Samamoodi saab seal hallata oma pensionisamba fonde.

LHV Pank peamisteks konkurentideks on SEB, Swedbank, Luminor jt Eesti turul tegutsevad kommertspangad, kes pakuvad sarnaseid tooteid ja teenuseid.

2.3. Olulisemad majandusnäitajad

LHV panga olulisemad majandusnäitajad on äratoodud allolevalt kahe aasta võrdluses.

Joonis 2. Peamised finantstulemused ja ärimahud (AS LHV Group. Konsolideeritud aastaaruanne 2018, 2019)

On näha, et ettevõte on kokkuvõttes olnud edukas – klientide arvu on võrreldes möödunud aastaga kasvatatud üle 20% ning netotulud on ka tõusnud ligi 20%.

2.4. Kuuluvus erinevatesse organisatsioonidesse

LHV Pank võtab sotsiaalset vastutust tõsiselt. Toetatakse ettevõtmisi ja algatusi, mis aitavad kaasa Eesti ühiskonna arengule. LHV eelistab sponsorlusprojektide puhul pikaajalist ja sisulist koostööd ning on valmis panustama uuenduslike ja Eesti elu paremaks muutvate mõtete teostamisse. Panga pikaajalised partnerid on Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Aasta Ettevõtja konkurss, Gaselliliikumine, Optimist Klassi Liit, Eesti Muusika Päevad ja Enn Soosaare sihtasutus. Lisaks lööb pank kaasa aktiivselt erinevates uutes projektides. (Sponsorlus, n.d.)

Ettevõte kuulub erinevatesse organisatsioonidesse, nagu:

LHV PANK AS on Eesti kaubandus ja tööstuskoja liige;
LHV Pank on Eesti Jalgpalli Liidu ja Eesti rahvuskoondise peatoetaja

Lisaks toetab LHV noorte purjesporti. Samuti toetab LHV Pank gaselliliikumist ja korraldatavat Eesti Aasta Ettevõtja konkurssi. Alates 2016. aastast antakse Eesti Muusika Päevade festivali raames välja LHV uue heliloomingu Au-tasu.

2.5. Organisatsioonistruktuur ja juhtkond

LHV Pank on AS LHV Group tütarettevõte. Panga organisatsiooniline struktuur jaotus kolmeks suuremaks ärivaldkonnaks: jaepangandus, ettevõtete pangandus ja finantsvahendajad, ning kolmeks suuremaks tugivaldkonnaks: infotehnoloogia, finantsjuhtimine ja tugiteenused ning riskijuhtimine. Pangaülesteks tegevusteks olid personalijuhtimine ning turundus- ja kommunikatsioon. (AS LHV Group. Konsolideeritud aastaaruanne 2018, 2019)

Ettevõtte nõukogusse kuuluvad Madis Toomsalu (esimees; kuni 05.12.2021), Raivo Hein (kuni 20.09.2022), Heldur Meerits (kuni 23.12.2018), Tiina Mõis (kuni 31.12.2019), Rain Lõhmus (kuni 31.12.2019), Andres Viisemann (kuni 20.09.2022). Ettevõtte juhatusse kuuluvad Erki Kilu (esimees; kuni 20.09.2022), Jüri Heero (kuni 20.09.2022), Andres Kitter (kuni 20.09.2022), Meelis Paakspuu (kuni 20.09.2022), Indrek Nuume (kuni 20.09.2022), Martti Singi (kuni 20.09.2022), Kadri Kiisel (kuni 20.09.2022). (AS LHV Group …, 2019)

2.6. Kontaktandmed

Organisatsiooni kontaktandmed on:

AS LHV Pank
Tartu mnt 2, 10145 Tallinn
BIC/SWIFT: LHVBEE22
Panga kood: 689
Äriregistri kood: 10539549
KMKR number: EE100530247

Tel: 6 800 400
info@lhv.ee

3. LHV Pank AS tegevus veebis

3.1. Organisatsiooni tegevus veebis, sh sotsiaalmeedias

LHV Panga Facebooki sotsiaalmeedialeht on avalik, sisaldab suurel hulgal uudiseid ettevõtte käekäigu kohta ning jagab kasuliku informatsiooni, nagu näiteks erinevad seminarid (tasulised/tasuta). LHV sotsiaalmeediakonto jagab infot ka erinevate ürituste kohta ja pakub laias valikus erinevaid klientidele suunatud videoid. Huvipakkuvaks lisaks on samuti võimalus käia virtuaaltuuril LHV kontoris. Hea ja lihtsa ülesehitusega sotsiaalmeediakonto, mida uuendatakse aktiivselt ning mis pakub ka mittekliendile palju kasuliku informatsiooni.

LHV FB kogukond seisuga 24.20.2019:

14 858 inimest on märkinud selle meeldivaks;
15 000 inimest jälgib LHV FB sotsiaalmeediakontot.

Lisaks sotsiaalmeediale ja veebile on LHV välja tulnud ka:

LHV mobiiliäpp – pank mobiiltelefonis;
LHV podcast – võimalus kuulata erinevaid podcaste, mis seotud rahandusega;
Börsihai – aktsiamäng virtuaalrahaga, kus saab oma investeerimisoskused proovile panna ja õppida nii enda kui ka teiste tegemistest.

3.2. Kodulehe lühianalüüs

Ettevõtte koduleht on väga oskuslikult üles ehitatud. Menüüde järjestus on loogiline ja lihtsasti hoomatav. Vajaliku info leidmine on kiiresti teostatav. Kodulehel saab liikuda kolme põhilise valiku kaudu: pank, finantsportaal ja investor. Menüü alajaotisest „Ettevõttest“ joonistub välja kogu vajalik info ettevõtte kohta, kus kajastub ka ettevõtte missioon/visioon, ajalugu ja info meeskonnast.

LHV väärtusteks on lihtsus, toetus ja tulemuslikkus, mida toetab ka kodulehe ülesehitus. Lisainfo, ülevaated, struktuur, plaanid jne saadaval põhjalikumalt LHV Grupi 2018. aasta aruandes https://investor.lhv.ee/assets/files/LHV_Group_Annual_Report_2018-ET.pdf (alates lk 25).

3.3. Organisatsiooni tegevuse monitooring veebimeedias

Alljärgnevalt tuuakse välja viimase kahe kuu lühiannotatsioonid veebimeedias LHV Panga kohta ajalises järjestuses.

Mäe, I. (2. september, 2019). LHV kasvatas automaatide hulka. Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/09/02/lhv-kasvatas-automaatide-hulka

LHV nõukogu kinnitas aktsia märkimishinna. (6. september, 2019). Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/09/06/lhv-noukogu-kinnitas-aktsia-markimishinna

Pruul, K. (10. september, 2019). LHV sai augustis 3 miljonit eurot kasumit. Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/09/10/lhv-sai-augustis-3-miljonit-eurot-kasumit

Lill, A. (11. september, 2019). Algas LHV aktsiate märkimine. Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/09/11/algas-lhv-aktsiate-markimine

Lill, A. (11. september, 2019). Kes ostis LHV aktsia märkimisõigust pea topelthinna eest? Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/09/11/kes-ostis-lhv-aktsia-markimisoigust-pea-topelthinna-eest

Allik, K. (16. september, 2019). LHV insaiderid müüvad innuga märkimisõiguseid. Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/09/16/lhv-insaiderid-muuvad-innuga-markimisoiguseid

Allik, K. (17. september, 2019). LHV insaiderid märkisid aktsiaid 10 miljoni eest. Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/09/17/lhv-insaiderid-markisid-aktsiaid-10-miljoni-eest

Härma, K. (19. september, 2019). LHV-l jäi E-Profiili põhja minekust hiigelsumma saamata. Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/uudised/2019/09/19/lhv-l-jai-e-profiili-pohja-minekust-hiigelsumma-saamata

Mida teha LHVst saadud tasuta rahaga? (20. september, 2019). Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/investor-toomas/2019/09/20/mida-teha-lhvst-saadud-tasuta-rahaga

Laks L. (23. september, 2019). Täna on viimane päev LHV märkimisõigustega kauplemiseks. Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/09/23/tana-on-viimane-paev-lhv-markimisoigustega-kauplemiseks

Lill, A. (9. oktoober 2019). LHV pensionifondid ostsid Microsofti kontori. Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/10/09/lhv-pensionifondid-ostsid-microsofti-kontori

Nii hea aktsia, et ka konkurendid ostavad. (15. oktoober, 2019). Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/10/15/nii-hea-aktsia-et-ka-konkurent-ostab

LHV Grupi puhaskasum kerkis kolmandiku võrra. (15. oktoober, 2019). Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/10/15/lhv-grupi-kasum-kerkis-kolmandiku

Pokk, P. (16. oktoober, 2019). LHV kogus Euroopast sadu miljoneid, et toetada suurostu. Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/saated/2019/10/16/lhv-kogus-euroopast-sadu-miljoneid-et-toetada-suurostu

Ärileht: pensionireform tekitab raskusi Swedbanki ja LHV fondidele. (17. oktoober, 2019). Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/uudised/2019/10/17/arileht-pensionireform-tekitab-raskusi-swedbanki-ja-lhv-fondidele

Nädala lood: LHV-sse investeerivad konkurendidki, Bolti-sõidu vääritus ja jahtumatu Tallinna kinnisvara. (20. oktoober, 2019). Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/uudised/2019/10/20/nadala-lood-lhv-sse-investeerivad-konkurendidki-bolti-soidu-vaaritus-ja-jahtumatu-tallinna-kinnisvara

LHV ja Tallinna Kaubamaja on Baltikumi parimad börsiettevõtted. (22. oktoober, 2019). Äripäev. Loetud aadressil https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/10/22/lhv-ja-tallinna-kaubamaja-juhid-on-baltikumi-parimad-borsiettevotete-hulgas

Nagu näha, on LHV Pank väga suurt kajastust leidev pangandusettevõte meedias.

Kasutatud allikad

AS LHV Group. Konsolideeritud aastaaruanne 2018. (2019). Loetud aadressil https://investor.lhv.ee/assets/files/LHV_Group_Annual_Report_2018-ET.pdf

Eesti finantsteenuste turg. (2019). Loetud aadressil https://www.fi.ee/sites/default/files/seisuga_2019_30_06_eesti.pdf

Finantssektor. (n.d.). Loetud Finantssektori struktuuri ülevaade 2017 aadressil https://www.eestipank.ee/finantssektor-1

Finantssektori struktuuri ülevaade. (2019). Loetud aadressil https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/ulevaade-finantssektori-struktuurist

LHV lühiajalugu. (n.d.). Loetud aadressil https://www.lhv.ee/et/ettevottest

Sponsorlus. (n.d.). Loetud aadressil https://www.lhv.ee/et/sponsorlus

November 17, 2019 0

Tallinna Ülikool

Digitehnoloogiate instituut

Infoteadus

INT6072.DT E-äri infoallikad 2019

E-ressursside analüüs:

Rootsi riigi ekspordiinfo valik ja analüüs

Analüüs

Autor: Indrek Kutsar

Tallinn 2019

Sisukord

Sissejuhatus. 3

1 Ülevaade valitud e-infoallikatest 4

2 E-infoallikate objektiivsus ja usaldusväärsus. 6

3 E-infoallikate ammendavus ja ajakohasus. 9

4 E-infoallikate kasutamise mugavus. 11

Kokkuvõte. 13

Kasutatud kirjandus. 14

Lisad. 15

Lisa 1. Statistics Sweden kodulehe ekraanitõmmis. 15

Lisa 2. World Integrated Trade Solution kodulehe ekraanitõmmis. 16

Lisa 3. Eurostat kodulehe ekraanitõmmis. 17

Lisa 4. Observation of Economic Complexity kodulehe ekraanitõmmis. 18

Sissejuhatus

Eesti on avatud väikeriik ja majanduslikus mõttes sõltub riigi käekäik suurel määral välismaistest kaubanduspartneritest. Majanduslik edu on aga heaolu (st. sotsiaalse kindlustatuse, palgakasvu, karjääri, muretu pensionipõlve, hea meditsiinisüsteemi jms) alus. Seega peab ettevõtja realistlike tulevikuplaanide tegemiseks süvenema väliskaubanduses toimuvasse.

Antud analüüsi eesmärgiks on otsingu tulemusel tuua välja neli organisatsiooni ja allikat, mille vahendusel saab Eesti ettevõtja potentsiaalse ekspordiriigi kohta informatsiooni. Analüüsi aluseks olevaks riigiks valiti Rootsi kui ekspordipartner, kuna ta on Põhjamaa ja üks suurimaid partnereid Eestile. Valiku aluseks sai Statistikaameti 2018. aasta „Kaupade eksport EL riikidesse“ numbrite põhjal (import 1417 milj, eksport 1575 milj) (Kaupade Eksport EL Riikidesse, 2019; Kaupade Import EL Riikidest, 2019), mille järgi on Rootsi üks põhilisemaid kaubanduspartnereid.

Et hinnata infoallikaid veebiressursside hindamiskriteeriumide järgi, selleks analüüsitakse infoallika usaldusväärsust, autorsust, objektiivsust, ammendavust, ajakohasust, operatiivsust ning kasutajasõbralikkust. Analüüsi aluseks on vastavate asutuste kodulehed, millelt olevat informatsiooni analüüsitakse eelpoolnimetatud hindamiskriteeriumide alusel.

Töö on jaotatud neljaks peatükiks, mis võrdlevad e-infoallikate omadusi ja mitmekülgsust ning võimalusi informatsiooni kasutamisel ja leidmisel. Tööl on neli tööga seotud illustratiivset lisa.

1 Ülevaade valitud e-infoallikatest

Antud peatükk annab ülevaate valitud neljast veebilehest ja andmebaasist, mis võimaldavad Eesti ettevõtjal saada ülevaadet Rootsi riigi kaubandusest, sellesse riiki kaupade ekspordist, tollitariifidest, mitmesugustest piirangutest ja erinevatest vajalikest dokumentidest. Valitud neljaks e-infoallikaks on Statistics Sweden, World Integrated Trade Solution, Eurostat ja The Observation of Economic Complexity database.

Statistics Sweden ehk Rootsi Statistika on koduleht, mille peamine ülesanne on pakkuda kasutajatele ja klientidele statistikat otsuste tegemiseks, aruteludeks ja uuringuteks. Koduleht annab informatsiooni sise- ja väliskaubanduse kohta. Statistics Swedeni e-infoallikas asub interneti aadressil: https://www.scb.se/en/. Olulise informatsiooni Rootsi kaubanduse kohta leiab alamlingit: https://www.scb.se/en/finding-statistics/statistics-by-subject-area/trade-in-goods-and-services/. Leht kajastab olulisi näitajaid, statistilisi uudiseid, tabeleid ja graafikuid ning dokumentatsiooni ekspordi, impordi näitajate kohta teenuste ja toodete lõikes. Klassifikatsiooni andmebaas sisaldab struktuuri ja koode ning lühikirjeldust. Koduleht annab edasi ka viiteid teistele rahvusvahelistele statistika andmebaasi veebilehtedele.

Teine andmebaas, mida Rootsi riigi kaubanduse analüüsi infoallikaks on võimalik valida, on WITS ehk World Integrated Trade Solution, mis asub aadressil https://wits.worldbank.org/. Maailma integreeritud kaubanduse lahenduse (WITS) tarkvara võimaldab juurdepääsu rahvusvahelise kaubavahetuse, tariifsete ja mittetariifsete meetmete andmetele. Informatsiooni saamiseks tuleb sirvida riigi profiili jaotist, et saada riikide ekspordi, impordi ja tariifistatistika koos asjakohaste andmetega. Lisaks pakub WITS sisseehitatud analüütilisi tööriistu, mis aitavad hinnata riikide konkurentsivõimet ning selleks on moodul Kaubanduse tulemused (Trade outcomes). Rootsi impordi ja ekspordi kohta informatsiooni annab alamlink: https://wits.worldbank.org/CountryProfile/en/SWE. See e-infoallikas eristab üksikasjalikult Rootsi riigi kohta profiili ja kaubanduse kokkuvõtte, kirjeldab Rootsi eksporti ja importi, võimaldab vaadata kuu ja kvartaalsete andmete lõikes kaubandusandmeid, kaubanäitajaid ning üksikasjalikult toodete ja teenuste kategooriate lõikes ekspordi ja impordiandmeid. WITS on tasuta kasutamiseks. WITS on värav eespool nimetatud andmebaaside kaudu kaubavahetuse statistika jaoks, mis võimaldab andmeid hankida, kaevandada ja eksportida, samuti on see tariifimuudatuste tagajärgede hindamiseks kasutatav analüütiline ja simulatsioonivahend.

Kolmas andmebaas, mida Eesti ettevõtja saaks kasutada Rootsi riigi kohta informatsiooni leidmiseks, oleks Eurostat, mis asub veebiaadressil https://ec.europa.eu/eurostat/. Andmebaasi tulemusi on võimalik filtreerida riikide lõikes, ning eraldi aastate, dokumendi liigi (statistilised raportid, uudised, juhendid jne) lõikes. Riikide kaubanduse kohta informatsiooni leiab alamlingilt: https://ec.europa.eu/eurostat/web/euro-indicators/international-trade. Kodulehelt leiab ka aruandeid (reports) erinevate teemade ja valdkondade lõikes.

Neljas andmebaas on Majandusliku keerukuse vaatluskeskus ehk The Observation of Economic Complexity, mis asub veebiaadressil https://oec.world/en/, olles rahvusvahelise kaubanduse andmete visualiseerimise tööriist. OEC nimetab ennast maailma juhtivaks rahvusvahelise kaubanduse andmete visualiseerimismootoriks. OEC on rahvusvahelise kaubanduse andmete visualiseerimise veebileht, mille on loonud MIT Media Labi grupp Macro Connections. Vaatluskeskuse eesmärk on levitada rahvusvahelise kaubanduse andmeid visuaalsel kujul. Praegu väljastab vaatluskeskus rohkem kui 20 miljonit interaktiivset visuaali, mis ühendab sadu riike nende ekspordisihtkohtade ja nendega kaubeldavate toodetega. Kokkuvõtlikult: visuaalselt kuvatakse umbes 200 riigi kahepoolse kaubanduse andmed, mis hõlmavad 50 aastat ja 1000+ toodet/kaupa. Rootsi kohta leiab informatsiooni alajaotisest: https://oec.world/en/profile/country/swe/.

Nimetatud andmebaasid võimaldavad Eestis eksporti planeerival ettevõtjal kavandada ja hinnata Rootsi kaupade eksportimise võimalusi, prognoosida võimalikku käivet, olulisi tooteartikleid ja leida vajalikku informatsiooni dokumentide, andmebaaside ja teadustööde abil.

2 E-infoallikate objektiivsus ja usaldusväärsus

Statistics Sweden koordineerib Rootsis ametlikku statistika süsteemi. Selle organisatsiooni all töötab umbes 1300 töötajat, kellest umbes 100 on kohapealsed küsitlejad. Samuti viib organisatsioon läbi pikaajalisi koostööprojekte arengumaade statistikaametitega. Statistics Swedeni koostatav statistika põhineb suuresti teabel, mis on neile esitatud ettevõtete, valitsusasutuste ja eraisikute poolt läbi viidud erinevates uuringutes. Statistics Sweden on sertifitseeritud kvaliteedi osas ning eesmärgiks on teabe kvaliteetne töötlemine, et tagada statistika usaldusväärsus. Statistics Sweden on turu-, arvamus- ja sotsiaaluuringute jaoks sertifitseeritud vastavalt standardile ISO 20252:2012. Sertifikaat kinnitab, et statistika koostamisel täidetakse põhilisi kvaliteedinõudeid. Suur usaldus statistikaameti kui statistikatootja ja statistikaameti koostatud statistika vastu on Statistics Swedeni jaoks elulise tähtsusega. Statistika kohandatakse vastavalt eesmärgile, samas ei tohi vastajaid koormata rohkem kui vaja. Sertifikaat võimaldab Rootsi statistikaametil näidata selgelt, et ta koostab statistikat ja statistilist teavet kvaliteetselt. Sertifikaat tagab ka paljude Rootsi ja Euroopa statistika kvaliteediraamistiku nõuete täitmise. Rootsi statistikaametil on kvaliteediga tagatud ja korralikult dokumenteeritud protsessid. Kuigi autorsust ei saa hinnata antud organisatsiooni kodulehe kaudu, kirjeldab organisatsioon, et tema kliendid ja statistika kasutajad võivad olla kindlad, et Rootsi statistikaametil on kvaliteediga tagatud ja korralikult dokumenteeritud protsessid ning tõhus kvaliteedikontroll. Seejuures uuritakse oma tegevuse kriitilisi protsesse ja tagatakse töötajate väljaõpe. Rootsi Statistikaamet järgib Euroopa statistika tegevusjuhiseid, mis on Euroopa statistikasüsteemi ühise kvaliteediraamistiku nurgakiviks. Organisatsiooni tegevus jaguneb kaheksa osakonna vahel: üks kogumisosakond, neli ainevaldkonna osakonda, töötlemise ja metoodika väljatöötamise osakond, kommunikatsiooniosakond ning IT-osakond. Iga osakonna juhatajaid abistab kvaliteeditreener, kes töötab osalise tööajaga juhtide ja töötajate toetamiseks kvaliteediküsimustes. Rootsi statistikaameti kvaliteedijuht vastutab kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamise ja sisemise kvaliteediauditi koordineerimise eest. Põhjusel, et kvaliteedi tagamiseks on tehtud ulatuslikke samme, näitab see ka andmete kogumise ja töötlemise usaldusväärsust – võib olla kindel, et informatsioon on täpne ja tõene. Koduleht on ka inglise keelne, mistõttu on informatsiooni hea lugeda ka inimesel, kes ei kõnele rootsi keelt. Kirjutatud on tekst korrektses inglise keeles, mis näitab, et tegemist on keskkonnaga, mille infosse võib kindlustundega suhtuda. Võrreldav statistika on oluline vahend ELi poliitika väljatöötamiseks, analüüsimiseks, läbiviimiseks, jälgimiseks ja hindamiseks – seda ka e-infoallikas täidab, olles andmete edastamisel objektiivne. Usaldusväärsust tõestab ka see, et organisatsioon teeb koostööd ülikoolide ja teadlastega.

World Integrated Trade Solution võimaldab kasutada analüütilisi andmebaase, mis on koondatud mitmetest erinevatest ametlikest andmeallikatest andmebaasid. WITSi TradeStats võimaldab saada kokkuvõtlikku teavet kaubanduse ja tariifide kohta, et saada teada parimad impordi- ja ekspordiriigid, parimad tooted, mida riigid ekspordivad ja impordivad, riikide kehtestatud kaubavahetuse tariifid, kaubanduse näitajad, parimad riikide ekspordi- ja impordipartnerid, parimad tooted, mida eksporditakse riikide kaupa ning arengunäitajad (nagu SKT, rahvamajanduse kogutulu elaniku kohta, kaubandusbilanss protsendina SKTst ja muud).

WITS on väljatöötatud Maailmapanga poolt, mis on teostatud koostöös ÜRO Kaubanduse ja Arengu Konverentsiga (United Nations Conference on Trade and Development) ning konsulteerides selliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Kaubanduskeskus (International Trade Center), ÜRO statistikaosakond (United Nations Statistical Division) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organization). Andmebaas sisaldab teavet enam kui 170 riigi kohta ning sisaldab statistikat, mida on ÜRO-le edastatud alates 1962. aastast. Seda statistikat ja andmeid registreeritakse jätkuvalt vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud kaubandus- ja tariifiklassifikaatoritele, mis teeb andmed üsnagi usaldusväärseteks. (World Integrated Trade Solution, n.d.) Kuna eesmärk on toetada üleüldist Euroopa kaubandust, on andmed ka võimalikult läbipaistvad ja objektiivsed, võimaldamaks nende alusel sügavamat analüüsi teostada.

Eurostat on rahvusvahelise kaubanduse statistika jaoks oluline andmeallikas paljude avaliku ja erasektori otsustajate jaoks rahvusvahelisel, Euroopa Liidu ja riiklikul tasandil. Näiteks kasutatakse Euroopa Liidu tasandil rahvusvahelise kaubanduse andmeid laialdaselt mitmepoolsete ja kahepoolsete läbirääkimiste jaoks ühise kaubanduspoliitika raames, dumpinguvastase poliitika määratlemiseks ja rakendamiseks, ühtse turu ja paljude muude poliitikate edusammude hindamiseks. Lisaks on need oluliseks allikaks maksebilansi statistika ja rahvamajanduse arvepidamise koostamisel. Rahvusvahelise kaubanduse euronäitajad avaldatakse nii euroala ja selle liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kohta. Aruannete kvaliteeti, mis pakuvad kasutajatele tööriista Eurostati avaldatud rahvusvahelise kaubavahetuse statistika kvaliteedi hindamiseks, saab hinnata järgmiste komponentide hõlmavate näitajate alusel: olulisus, täpsus, ajakohasus ja täpsus, juurdepääsetavus ja selgus, võrreldavus ja sidusus. Aruannete eesmärk ei ole järjestada ELi liikmesriike iga kvaliteedinäitaja osas parimatest halvimatest, vaid pakkuda kasutajatele teavet statistikat mõjutavate erinevate tegurite kohta, et nad saaksid ise andmete kvaliteeti hinnata, mis teeb andmed oluliselt läbipaistvaks ja usaldusväärseks lugeja seisukohalt.

The Observation of Economic Complexity e-infoallikal on kõik kuvatavad tooteandmed klassifitseeritud kas SITC (Standard International Trade Classification, Standardi Rahvusvahelise Kaubanduse Klassifikaator) või HS (Harmonized System, harmoneeritud süsteem) abil. Kõigi lehel kasutatavate andmete jaoks kasutatakse BACI rahvusvahelise kaubanduse andmebaasi. Algandmed pärinevad ÜRO statistikaosakonnalt (United Nations Statistical Division, COMTRADE), kuid BACI meeskond puhastab neid, kasutades oma ühtlustamismetoodikat. Samuti kirjeldab e-keskkond, kuidas andmeid saadakse ja töödeldakse, mis teeb metoodika läbipaistvaks ning tõstab seeläbi usaldusväärsust. (The Observation of Economic Complexity, n.d.) Samas pole kirjas ja ei leia informatsiooni, kui tihti andmeid uuendatakse ja kas sellega tegeletakse regulaarselt, mis kindlasti alandab omakorda informatsiooni kvaliteeti. Andmed on esitatud objektiivselt ning kiirelt on võimalik teada saada riigi olulisemate kaubandusnäitajate kohta.

3 E-infoallikate ammendavus ja ajakohasus

Statistics Sweden uuendab oma andmebaasi esmaspäevast reedeni hommikul kell 9.30, mis näitab, et tegemist on igati ajakohase ja operatiivse e-keskkonnaga. Leht kajastab olulisi näitajaid, statistilisi uudiseid, tabeleid ja graafikuid ning dokumentatsiooni ekspordi, impordi näitajate kohta teenuste ja toodete lõikes. Statistika hõlmab Rootsi kaubavahetust välisriikides, liigitatuna riikide ja kaubaliikide järgi. Koondnomenklatuur pakub kõige üksikasjalikumat taset – 9 400 kaubarühma. Seega on andmed piisavad ja ammendavad, et saaks neid ekspordiriigi analüüsis kasutada.

World Integrated Trade Solutioni keskkonda tehakse pidevalt parendusi. Kasutajakogemuse täiustamiseks lisatakse või uuendatakse regulaarselt uusi funktsioone. Teemade käsitlemisvaldkond on kaubanduskeskne ja sealt leiab hulgaliselt võrdlevat analüütilist materjali iga ettevõtja, kellel on huvi valitud riiki uurida. Näiteks Rootsi riiki analüüsides on võimalik kuvada detailne informatsioon kaubandusvõrgustiku kohta partnerriikide osas ning samuti toodete alusel riikide lõikes, erinevad impordi- ja ekspordiartiklid. WITS TradeStats on andmebaas, mis on loodud UN COMTRADE ja UNCTAD TRAINS andmebaasi andmete koondamise teel. World Integrated Trade Solutioni e-keskkonda uuendatakse kvartaalselt, seega on tegemist keskmiselt hea kvaliteediga andmebaasiga.

Eurostati rahvusvahelist kaubavahetuse statistikat avaldatakse erinevate andmekogumite kaudu. Andmete kogumise sagedus (andmete perioodilisus) ja tootenomenklatuur erinevad sõltuvalt andmekogumist, kuid järgmised statistikaväljad on alati saadaval (andmeid esitav riik, vaatlusperiood, kaubavood: import ja eksport, toode vastavalt asjakohasele klassifikatsioonile; ja partnerriik: EL-i liikmesriik, EL-i väline riik või geoökonoomiline piirkond). (Eurostat, n.d.) Koondatud andmed viitavad EL ja euroala makromajanduslikele näitajatele. Andmed liidetakse laia tootekategooria järgi, nii kuu (lühiajalised näitajad) kui ka igal aastal (pikaajalised näitajad). Andmete värskendamine toimub igakuiselt uudise väljakuulutamise kuupäeval (umbes 46 päeva pärast vaatluskuu lõppu). Lühiajaliste näitajate esimesest väljalaskest teatatakse ette euronäitajate väljalaskekalendris. Pikaajalisi näitajaid uuendatakse üldjuhul kaks korda aastas. Üksikasjalikku statistikat ajakohastatakse iga kuu uudiste väljaande kuupäeva seisuga, välja arvatud järgmised kaks andmekogumit: statistika tariifirežiimi järgi (kaks korda aastas, tavaliselt aprillis ja septembris) ja statistika ettevõtete kaupa (üks kord aastas, tavaliselt oktoobris). See teeb selle e-infoallika üsna ajakohaseks.

The Observation of Economic Complexity keskkonnas on võimalik valitud riigi kohta saada piiratud andmeid. Teemad jagunevad: eksport, import, kaubandusbilanss, sihtkohad, päritolu, tooteruum, sissetulekud, majandusliku keerukuse edetabel. Andmed ei ole kindlasti ammendavad ühe allikana, ent annavad kiiret informatsiooni valitud sihtriigi kohta. Kahjuks pole kirjas, kui tihti andmeid uuendatakse, kuid vaadates erinevate riikide intervalli, siis tundub, et viimased andmed on esitatud 2017. aastal. Samas erinevaid allikaid analüüsides, on näha, et andmeid analüüsitakse ja edastatakse 1-2 aastase intervalliga, mis teeb selle ae-infoallika keskmiselt nõrgaks ja pigem tuleks seda kasutada koos teiste infoallikatega teabe toetamise eesmärgil.

4 E-infoallikate kasutamise mugavus

Statistics Sweden on e-infoallikas, kust ettevõtja võiks esmalt alustad infootsinguid Rootsi riigi kaubanduse ja ettevõtluse kohta. Koduleht jaguneb erinevate teemade lõikes: statistika leidmine, teenused, dokumentatsioon, andmete kogumine ja organisatsioonist. Statistika andmebaasi on kasutada suhteliselt lihtne ning selle käsitlemine peaks olema käepärane ka andmebaasides mitte mugavalt orienteeruvale uurijale. Andmebaasilingile vajutades avanevad kategooriad ning nende all alamkategoriad. Valides „Trade in goods and services“ ehk toodete ja teenustega kauplemine, võimaldab see uurida lähemalt toidukaupade müüki, väliskaubanduses kaupade ja teenuste eksporti ja importi, teenuste tootmise indekseid ning käivet teenindussektoris. Navigeerida on lihtne, kuigi kiirotsingu võimalus puudub. Samas toetab kategooriatesse jaotamine info leitavust oluliselt. Kodulehe kujundus (vt Lisa 1) on meeldivalt minimalistlik ning välja on toodud esilehel olulised võtmearvud (tarbijahinnaindeks, töötuse tase jms). Koduleht avaldab ka tulevases statistilised analüüsid kuupäevade kaupa. Iga päev lisatakse uusi postituse analüüsidega vastava kategooria kirjelduseks.

World Integrated Trade Solutons keskkond on üsna keerukas mitmetahuline analüütiline keskkond. Esmavaade kodulehele (vt lisa 2) avab kasutajale võimaluse uurida esmalt kaubandusstatistikat (jaotades selle riikide kaupa, indikaatori järgi, visualiseerimise alusel, andmete allalaadimiseks, metaandmeteks), tariife, mittetariifseid meetmeid, kasutada analüütilist andmebaasi ja tööriistu ning andmeid alla laadida menüü kirjete lõikes. Selleks, et keskkonnas paremini orienteeruda, on vaja eristada milliseid tööriistu kasutada – kas võrrelda riike või kasutada simulatsiooni tööriista. Kaubandusstatistika osas saab kasutaja valida riigi, millest ta huvitatud on ning mille kohta informatsiooni vajab. Riigi lõikes statistika kasutamine on lihtne ja mugav ning mingeid andmetöötluse või statistikaalaseid teadmisi ei vaja ja infot kuvatakse nii tekstilisel kui ka visuaalsel kujul. Mugav on vajutada lingile „kokkuvõte“ (Summary), mis esitab riigi kohta käiva info ühel lehel korraga. Samas on navigeerimine erinevate linkide vahel eksitav, sest võimalusi andmete töötluseks ja esitamiseks on palju ja võimalik on „andmetesse ära eksida“.

Eurostati andmebaas on väga suur ja kõigi tabelite hulgas on võimalik kasutajal samuti „ära eksida“. Otsingutööriist pole ka eriti võimas (mis avab peamised uuringud), seega on soovituslik sirvida kategooriaid (https://ec.europa.eu/eurostat/en/data/database). Andmebaasi sisenemispunkt pakub kasutajatele täpsemat tööriista andmete valimiseks ja ekstraheerimiseks koos võimalusega luua kohandatud tabeleid ja kohandada navigeerimispuud äsja lisatud andmekogumite, viimaste värskenduste või viimati külastatud andmekogumite kuvamiseks. Kõigile kaubavahetuse andmetele pääseb juurde andmebaasi kaudu, st mitte ainult üksikasjalikele andmetele, vaid ka kõikidele lühi- ja pikaajalistele näitajatele. Andmete kuvamine võib toimuda mitmel kujul (tahvel: joonealuste märkuste, markerite, siltide ja koodide valikuline kuvamine, graafika: võime muuta graafika tüüpi ja ulatust; täiustatud diagrammide kuvamine; kaart: kaartide hõlpsam uurimine, piirkondliku statistika üksikasjalik kuvamine). Koduleht on atraktiivne ja mitmete võimalustega.

The Observation of Economic Complexity on eelnimetatud andmebaasidest ehk kõige lihtsam e-infoallikas, mis võimaldab kiirelt ja lihtsalt hulga andmeid kerge vaevaga ja visualiseeritult koondada. Ettevõtjal on nende andmete seas orienteeruda kerge, sest andmed on esitatud interaktiivselt ja avalduvad kas tabelite või joonistena, millele kursoriga peale minnes, avaneb rohkem informatsiooni.

Kokkuvõte

Selleks, et ettevõtja saaks alustada ekspordiplaaniga valitud riiki, tuleks läbi viia plaanitud riigi eelanalüüs. Üks võimalus selleks on kasutada e-infoallikaid, mis võimaldavad mugavat infootsingut ja analüüsi enda valitud kriteeriumite alusel.

Antud analüüsi skoobiks oli välja tuua neli erinevat võimalust e-infootsinguks erinevate organisatsioonide ja nende e-keskkondade abil. Valitud neljaks e-infoallikaks olid Statistics Sweden, World Integrated Trade Solutions, Eurostat ja The Observation of Economic Complexity database. Kõik neli e-keskkonda võimaldavad analüüsida Rootsi riiki kui ekspordipartnerit. Oluline on siiski, et uurija ei jääks ühte keskkonda kinni, ning kasutaks ka alternatiivset infoallikat, mis võimaldab teavet kinnitada või siis lisaks analüüsida.

Kasutatud kirjandus

Eurostat. (n.d.). Retrieved from https://ec.europa.eu/eurostat

Kaupade eksport EL riikidesse. (2019). Loetud Eesti Statistikaameti kodulehe aadressil: https://www.stat.ee/393248

Kaupade import EL riikidest. (2019). Loetud Eesti Statistikaameti kodulehe aadressil: https://www.stat.ee/393250

Statistics Sweden – a government agency that brings official statistics to the public. (n.d.). Retrieved from https://www.scb.se/en/

The Observation of Economic Complexity. (n.d.). Retrieved from https://oec.world/en/

World Integrated Trade Solution. (n.d.). Retrieved from https://wits.worldbank.org/

Lisad

Lisa 1. Statistics Sweden kodulehe ekraanitõmmis

Lisa 2. World Integrated Trade Solution kodulehe ekraanitõmmis

Lisa 3. Eurostat kodulehe ekraanitõmmis

Lisa 4. Observation of Economic Complexity kodulehe ekraanitõmmis

November 17, 2019 0

E-äri infoallikad (3.kursus) Võrdlev analüüs

Tallinna Ülikool

Digitehnoloogiate instituut

Infoteadus

INT6072.DT E-äri infoallikad 2019

Infoallikate võrdlev analüüs:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti Konjuktuurinstituudi e-keskkondade ja pakutavate teenuste analüüs

Autor: Indrek Kutsar

Tallinn 2019

Sisukord

Sissejuhatus. 3

1 E-keskkonnas tegutsevad ettevõtted ja nende tegevust toetavad teenused. 4

2 Veebilehtede ülesehitus. 6

2.1 E-keskkonna disain. 6

2.2 Pakutava informatsiooni relevantsus. 8

Kokkuvõte. 10

Lisad. 11

Lisa 1. E-keskkonnas tegutsevate asutuste teenuste võrdlus. 11

Lisa 2. EKI kodulehe avakuva ekraanivõte. 12

Lisa 3. EASi kodulehe avakuva ekraanivõte. 13

Lisa 4. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kodulehe avakuva ekraanivõte. 14

Kasutatud kirjandus. 15

Sissejuhatus

Funktsionaalse ja atraktiivse kasutajaliidese loomine ning ettevõtte positsioneerimist võimaldava e-keskkonna ühildamine on oluline e-kaubanduse eduka rakendamise tagamisel. E-kaubanduse lehekülgede loomine pole mitte ainult lõppeesmärk, vaid ettevõtte tegevuse üks osa. Antud kodutöös infoallikate võrdlevas analüüsis tuuakse välja kolme erineva organisatsiooni (Eesti Konjuktuuriinstituut, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) üldine kirjeldus, tegevuslikud eesmärgid ja analüüsitakse nende e-keskkondasid kasutajakogemuse poolt vaadatuna. Kodutöö eesmärgiks on läbi viia võrdlev analüüs, et iseloomustada asutuste e-keskkondi ja tuua välja erisused ja sarnasused.

Analüüs jaguneb kaheks peatükiks. Tööl on 4 analüüsiga seotud lisa.

1 E-keskkonnas tegutsevad ettevõtted ja nende tegevust toetavad teenused

Konjunktuuriinstituut (EKI) on Eesti majandusseisu jälgiv ja analüüsiv Eesti teadusasutus. EKI missiooniks on oma uuringutega kaasa aidata Eesti majanduse arengule. EKI kogub, töötleb ja analüüsib majandusinformatsiooni nii, et selle põhjal saab teha kvaliteetseid makro- ja mikromajanduslikke otsuseid. EKI müüb avaliku ja erasektori otsustajatele majandusinformatsiooni, mis aitab juhil/ettevõtjal majandusotsuseid langetada ja turul orienteeruda. EKI iseärasuseks võrreldes tavapäraste äriorganisatsioonidega on see, et tegemist on eraõigusliku rakendusliku suunaga (arendus)teadusasutusega. EKI pakutavad teenused on ära toodud käesoleva töö lisas 1.

EKI e-keskkonnas leiab veebilehe külastaja e-tööriistu: alkoholi- ja tubakaturu uuringud, Eesti loomemajanduse olukorra uuringud ja kaardistused, Eesti ettevõtete ekspordiprobleemide uuringud ning muud uuringud ja aastaraamatud. Samuti on vabalt kättesaadavad konjuktuuribaromeetrid Eesti majandussektorite lõikes (tööstusbaromeeter, ehitusbaromeeter, kaubandusbaromeeter, teenindusbaromeeter, tarbijabaromeeter), majandususaldusindeksid ning põllumajandussaaduste, toiduainete ja kütuste hinnad.

EKI uuringud leiavad kasutamist nii kaupmeeste, ettevõtjate, tööandjate, meediakajastajate, ministeeriumite kui ka erinevate sotsiaalmeedia kasutuses. Mõned näited EKI uuringute kasutamisest:

Tööandjad kodulehel: https://www.employers.ee/uudised/toidutootjad-avavad-uksed-ja-teevad-plaane/
Ajalehes Äripäev: https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/03/11/eelarveaukude-lappimine-tootjate-ja-tarbija-arvel-peab-loppema
Sotsiaalmeediakanalis: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

Üldplaanis soovitakse antud infoallikatega oma tegevuses kaasa aidata Eesti ettevõtete edule ja arengule nii Eestis kui ka välismaal. Infoallikate uurimine aitab valdkonna spetsialistidel langetada võimalikult õigeid ja optimaalsed otsuseid, mis viib tegevustes paremate tulemusteni ja annab ka teatud valdkondades olulise eelise. Lisaks on EKI tugev ja tunnustatud bränd, mida saab usaldada. Seda toetab koostöö erinevate ministeeriumitega ja väga tugevate koostööpartnerite olemasolu nii Eestis kui ka väljaspool.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone ning viib Eesti riigi poolt sihtasutusele antud ülesandeid ellu kolme peamise tegevusvaldkonna kaudu, mis on ka missioonis sõnastatud. EASi missiooniks on Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse hoogustamine, turismitulu kasvatamine ja välisinvesteeringute Eestisse toomine.

EASi e-keskkonnas leiab veebilehe külastaja e-tööriistu: kasulike materjalide alt dokumendinäidised ja toetavaid linke asjakohase informatsiooniga (nt partnerite teenused: rakendusuuringud, ekspordilaenust, tootmisriskikindlustusest jpm, ning üldised õigusaktid ja juhendid). Samuti edastatakse kodulehel infot seminaride ja infopäevade kohta, kuhu alustavad ja juba tegutsevad ettevõtjad ja arendajad saavad registreeruda.

Üldplaanis soovitakse aidata kaasa Eesti kujunemisele üheks konkurentsivõimelisemaks riigiks maailmas.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (EKT) on üle-eestiline ettevõtjaid esindav organisatsioon Eestis, mille regionaalne tegevus on aktiivne ning kohalike liikmete vajadusi arvestav ja rahuldav organisatsioon. Kaubanduskoja liikmelisus on vabatahtlik. Lisaks ettevõtjate huvide esindamisele, pakutakse mitmeid praktilisi äriteenuseid, korraldatakse mitmesuguseid koolitusi, kontaktreise ning võetakse vastu erinevate riikide äridelegatsioone. Koja eesmärk on Eesti ettevõtluse edendamine ning kaasaaitamine ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna loomisele ja säilitamisele. EKT missioon on esindada ja kaitsta ettevõtjate ühishuve. Olles mitteriiklik ja apoliitiline organisatsioon, saab organisatsioon ettevõtjate jaoks olulistel teemadel mõjutusteta kaasa rääkida. EKT pakutavad teenused on ära toodud käesoleva töö lisas 1.

EKT e-keskkonnas leiab veebilehe külastaja e-tööriistu: EMTAKi koodid, lepingute näidised (erinevad töölepingud, müügileping, agendileping, edasimüügileping), välis-kaubandusalaste dokumentide näidised (volitused, väliskaubandusdokumentide kinnitamise näidised), info välismesside ja -konverentside kohta (rahvusvaheliste messide andmebaasid, kus otsingut saab teostada nii toimumisaja, toimumiskoha kui ka tegevusvaldkonna järgi; maaülevaated eksportööridele; EASi korraldatavad ühisstendid, ettevõtjatele individuaalsed kohtumised). Lisaks pakub koduleht veel hulgaliselt lingikogusid ja kasulike soovitusi.

Üldplaanis soovitakse oma tegevuses kaasa aidata Eesti ettevõtete edule ja arengule nii kodu- kui ka välismaal.

2 Veebilehtede ülesehitus

2.1 E-keskkonna disain

Selleks, et hinnata asutuse e-keskkonna disaini, on vaja arvestada interneti-teenuse kvaliteediga seotud olulisi mõõdikuid. On leitud veebilehtede ülesehituse hindamisel on kolm väga olulist mõõdet: (1) tehniline piisavus, (2) veebisisu ja (3) veebi välimus ehk kokku UPWQ (User Perceived Web Quality) mõõdikud (Di Fatta, Musotto, & Vesperi, 2016, lk 33). On hinnatud, et veebikvaliteet mõjutab märkimisväärselt tajutavat kasutusmugavust, kasulikkust külastaja jaoks, ning sellest tulenevalt disain kas soodustab või tõrjub veebilehe taaskülastust. Seeläbi on keskse tähtsusega UPWQ kontseptsiooni tundmine ja analüüsimine, et tõhusalt e-keskkonna strateegiat rakendada. Samas on leitud ka kriteeriumid, mida kliendid kasutavad veebisaitide (üldiselt) ja eriti veebisaitide kaudu teenuse kvaliteedi hindamisel: nende hulka kuuluvad teabe kättesaadavus ja sisu, kasutusmugavus, privaatsus/turvalisus ja graafika stiil. (Di Fatta et al., 2016, lk 35) Lähtuvalt Di Fatta jt (2016) kirjeldatud UPWQ hindamismudelist analüüsitakse EKI, EASi ja EKT e-keskkonna disaini lähtuvalt mõõdikutest.

Tehniline piisavus

Analüüsides ja võrreldes kolme veebilehekülge, on analüüsitavad kodulehed kõik lihtsalt navigeeritavad. Kõikidel lehekülgedel on kehtivad veebilingid ja töötav menüü. Samas puudub EKI lehel otsinguvõimalus. Leheküljed laevad kiirelt ja võimaldavad hõlpsasti ligipääsu pakutavale informatsioonile. Samas saab välja tuua, et EKI lehel olevad baromeetrid eeldavad aga lehitseja arvutis olevat tabeltöötlusprogrammi olemasolu. Kõik kodulehed pakuvad mitme keele tuge, kuid EAS ja EKT on lisanud inglise keelele veel ka vene keelse lehekülje võimaluse. Kontakti võtmine on kõikidel lehekülgedel võimalik alajaotse „kontakt“ alt (EASi lehel saab külastaja edastada küsimuse ka kontaktivormi kaudu). Kodulehe aadressid on kõikidel analüüsitavatel asutustel lihtne meeles pidada.

Veebisisu

Veebisisu sõltub e-keskkonnas esitatava sisu kasulikkusest. Kui vaadelda EKI veebilehte, on esialgu hoomata keeruline, millise leheküljega tegu on: avakuva (vt lisa 2) pakub esmalt uudiseid ja pressiteateid ning alles edasisel uurimisel „teenuste“ alajaotise alt (vt lisa 1), võib mõista, millega asutus tegeleb ja milliseid teenuseid pakub. Samas on navigeerida lihtne ja kiire – vähesed menüülingid võimaldavad kiiret teabeotsingut ning pakutavate teenuste ja e-lahenduste leidmine käib kiirelt ja tõhusalt. Samas tekitavad mõned menüükirjed segadust, mis mõne alajaotise all kajastatakse, sest „hinnad“ ja „hindade sisestus“ menüükirje enne avamist ei võimalda koheselt arvata, millega on tgeemist. EASi veebilehe avamisel (vt lisa 3) kuvatakse koheselt pakutavad teenused, mille seast veebilehe külastaja saab valida endale sobivaima, otsingutulemusi filtreerides. Teenused on jaotatud sihtgrupi (alustav ettevõtja, tegutsev ettevõtja, avalik ja kolmas sektor) ja teenuse tüübi, staatuse ja valdkonna lõikes, mistõttu saab kiirendada otsingutulemuste kuvamist. Teenusele klikates avaneb täielikum informatsioon ja lisateave erinevate võimaluste kohta, mida teenuse all osutatakse (sh hinnainfo). EKT veebilehe avamisel (vt lisa 4) kuvatakse hüüdlause: „Soovid seista ettevõtjate ühishuvide eest ja arendada oma ettevõtet? Liitu Kojaga! Kuuludes Kaubanduskotta olete osa mõjusaimast ettevõtjate võrgustikust. Meie missiooniks on kujundada Eestis tugev ja sõbralik ettevõtluskeskkond.“ Tänu selgitavale loosungile avalehel mõistab veebilehe külastaja koheselt, millise veebisisuga on tegemist. Kolme veebilehe lõikes saab välja tuua, et kõige vähem avab veebilehe külastajale veebisisu EKI avakuva, mis alles leheküljena samas lähemal lehitsemisel annab sisulise informatsiooni tegevusest ja pakutavatest teenustest. Siiski on mugavam navigeerida EASi ja EKT-i lehtedel, mis avavad informatsiooni kiiremalt ja loogilisemalt. On leitud, et kliendid ei ole alati võimelised tuvastama soovitud toodet või teenust – seega peaksid e-keskkonnas tegutsevad asutused kaaluma metoodilist tuge kliendisignaalide vormistamiseks ja tõlgendamiseks (Fatta, 2016, lk 45).

E-keskkonna välimus

Visuaalne kujundus tegeleb veebisaidi tasakaalu, emotsionaalse osa, esteetilise ja graafilise ühtsusega, mis koosneb värvidest, kujunditest, fontidest ja fotodest. Navigatsioonikujundus ja mugavus on omavahel seotud. (Salehi, Abdollahbeigi, Langroudi, & Salehi, 2012, lk 382–383) Veebikujundus arvestab atraktiivsusega; siinkohal on võimalik esile tuua EASi veebilehte, mille disain on haarav ja mitmekülgne. EASi kodulehte on huvitav lehitseda, informatsioon on jaotatud sektsioonide kaupa ning võimalik on kerge navigeeritavus ja kodulehel ei „eksi ära“. Mugavust arvestades võiks menüü asuda lehekülje keskel, mis võimaldaks fookuse hoida ekraani keskosal ja kiirendada otsingutulemuste leidmist veelgi. Häirivaks elemendiks on erinevate fondi stiilide ja suuruste kasutamine, mis ei anna justkui kodulehele olulist juurde sisulises osas, küll aga tekitab lugejas segadust ja raskendab navigeerimise tõhusust, sest kohati võib tõmmata tähelepanu sisult kujundusele. EKT-i e-keskkond kasutab visuaalselt atraktiivsust kaasamisega: kodulehel „hüüavad“ erinevad nupud „registreeru“, „räägi kaasa“, mis kutsuvad kodulehte edasi lehitsema. Menüü asetseb mugavalt lehekülje keskel, mis võimaldab ladusat lehitsemist erinevate alajaotiste vahel ning fontide suurused ja stiilid on korduvad ja ei erine lehekülgede lõikes. Samas on kodulehel palju linke ning mööda menüükirjeid edasi navigeerides, võib kodulehel kohati „ära eksida“. EKI veebilehe sisu on seevastu kõige vähem atraktiivsem, sest kasutatakse vaid ühte fonti ja stiili, mis eristatakse vaid paksu (bold) kirjastiiliga. Kujunduslik osa EKI lehel peaaegu et puudub, välja arvatud, et eristatavad on menüüdkirjed. Samas, kui vaadata EKI lehte inglise keelset versiooni, siis informatsioon edastatakse muudetud (vähendatud) kujul, mis võib lugejas e-keskkonna atraktiivsust vähendada.

Davidavičienė ja Tolvaisas (2011, lk 726) on oma uuringus välja toonud e-keskkonna kvaliteedi määramise mudelite analüüsi, mis kirjeldab tervikuna veebikeskkonna kasutatavust, kujundust, informatsiooni relevantsust ja kasutusmugavust, mis jaotab e-keskkonna tegevuse virtuaalse ja reaalse keskkonna vaheliseks lüliks, selgitades erinevate elementide osatähtsust interaktsioonis e-keskkonda külastava kliendiga. Seega, tehes lihtsa ja kokkuvõtliku kujunduse, peaks kujundus sisaldama asjakohast sisu puudutavat teavet. Teiseks, navigeerimisel on oluline roll. Kompleksse disaini tulemusel on keeruline navigeerimine, mis ajab külastaja segadusse, seetõttu tuleb veenduda, et saidil navigeerimine oleks väga kasutajasõbralik ja kergelt navigeeritav. EKT lehekülg iseenesest väga lihtsalt ja loogiliselt üles ehitatud ja lehel ringi vaadates, jõuab kerge vaevaga huvipakkuva informatsioonini. EASi veebilehe selgus ja arusaadavus on loogiline ja lihtsasti hoomatav.

2.2 Pakutava informatsiooni relevantsus

Seoses informatsiooni/teabe kvaliteediga on mõõtmena leitud: sisu kasulikkus ja teabe piisavus (Di Fatta et al., 2016, lk 35). Informatsiooni relevantsust on kirjeldatud järgmiste dimensioonidena: kasutatavus (võib mõista ka kui operatiivsus), informatsiooni asjakohasus (kvaliteet), usaldusväärsus (empaatia) (Fatta, 2016, lk 66–67). EKI e-keskkond on üsna minimaalsete e-tööriistade valikuga veebileht, millelt informatsiooni saamine iseenesest on üsnagi piiratud võimalustega. Samas on leitud, et veebis levinud teabe suurendamine võib kaasa tuua teadlikumad kliendid, kes suudavad teha paremaid otsuseid ja tunnevad oma ostuga rohkem rahulolu (Salehi et al., 2012, lk 382) EKI informatsioon võiks olla oluline nii ettevõtjatele, sektorite arendajatele, poliitikutele jms, kuid on hetkel kodulehel piiratud kasutatavusega – näiteks puudub hinnainfo tellitavate teenuste kohta, mis omakorda vähendab operatiivset reageerimist klientide poolt, mistõttu võivad nad valida mõne teistsuguse sarnast teenusteportfelli esindava organisatsiooni. Kui ettevõtjad jms soovivad rohkem teada mõnest valdkonnast, tuleks kasutada tellitavaid teenuseid (nt uuringuid, analüüse, prognoose tellides) ning küsida ise täpsemat teavet. Samas on EKI kodulehel olev informatsioon kõrge usaldusväärsusega, sest EKI-l on usaldusväärsed koostööpartnerid (nt ministeeriumid, Eesti Statistikaamet, teadusasutused, kõrgkoolid) ning muljetavaldav informatsiooniallikate hulk (nt tarbijate paneel ligikaudu 1600 perekonda, tööstusettevõtete valim ligikaudu 200 tööstusfirmat jne). Seega on valminud tööd (uuringud, aruanded, analüüsid) kõrge usaldusväärsuse ja asjakohase informatsiooniga. Operatiivselt aitab huvilist vaid baromeetrite ja hindade tabelid, mis samas ei anna lisateavet mõjurite kvaliteedi osas (vaid edastavad kvantitatiivseid suhtarve ja tulemusi). EASi koduleht on pidevalt uuenev ja täienev e-keskond, pakkudes hulgaliselt teenuseid ja uudiseid ettevõtjatele ja arendajatele. Informatsioon on teenustepõhine ning annab informatsiooni teenuste ja toetuste taotlemise osas, mis on asjakohane ja vajalik. Veebikülastaja saab informatsioonini ligi operatiivselt, sest näiteks info ürituste, koolituste, teabepäevade kohta uueneb koheselt, kui uut informatsiooni lisandub. EKT koduleht pakub asjakohast informatsiooni seoses koolituste ja kontaktüritustega ning ettevõtete esindamisega. Informatsioon on asjakohane ja usaldusväärne, ja ürituste edastamine ja informatsioon koolituste kohta on operatiivselt esitletud.

Kokkuvõte

Käesolev asutuste erinevaid e-keskkondasid võrdlev analüüs keskendus Eesti Konjuktuuriinstituudi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja veebilehekülgedele, hindamaks veebilehtede ülesehitust nii disainist kui ka pakutava informatsiooni relevantsusest lähtuvalt. Selgus, et EKI koduleht natuke vähem atraktiivsem kui seda on EASi või EKT-i kodulehed, mille disain, kasutatavus ja operatiivsus on paremal tasemel. Samas tuleb tähele panna, et pärast veebilehe toimimist saavutab e-kaubanduse koduleht oma loomise eesmärgi jätkupideva disaini täiustamise, teenuste täiendamise ja pideva värskendamise jätkamise kaudu. Paraku uuendab EKI kodulehte üsna vähe-operatiivselt, pakkudes uuendusi vaid mõned korrad aastas. Väga mugava ja disainilt atraktiivse kodulehte esindas EKT e-keskkond, mis moodustas keskkonna nii ühingu huvilistele kui ka koolitustel osalejatele. Hulgaliselt teenuste kohta informatsiooni pakub EASi koduleht.

Lisad

Lisa 1. E-keskkonnas tegutsevate asutuste teenuste võrdlus

Eesti Konjuktuuriinstituut	Ettevõtte Arendamise Sihtasutus	Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti ja balti riikide majanduskonjunktuuri uuringud (analüüsid, prognoosid)	Ekspordi valdkonna teenused (22 teenust)	Eksporditeenused
Tarbijauuringud (küsitlused, testimised)	Ettevõtte arengu valdkonnaga seotud teenused (23 teenust)	Ettevõtlusvaldkondade alane nõustamine
Sotsiaalmajanduslikud uuringud (elamumajandus, tööturg)	Loomemajanduse valdkonnaga seotud teenused (6 teenust)	Partneriotsinguteenused
Hinnauuringud (monitooring, analüüs, prognoos)	Tööstuse digitaliseerimise valdkonnaga seotud teenused (7 teenust)	Hangete monitooring
Perioodiliselt eesti- ja ingliskeelsete väljaannete koostamine ja publitseerimine	Tootearenduse ja disaini valdkonnaga seotud teenused (13 teenust)	Teenuste reklaam kaubanduskoja kanalites
	Turismi valdkonnaga seotud teenused (13 teenust)	Kaubanduskoja arbitraažikohtus lahendatakse eraõigussuhetest, sh väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi
	Välisinvesteeringute valdkonnaga seotud teenused (6 teenust)	Ruumide rent
	Muud teenused (7 teenust)

Lisa 2. EKI kodulehe avakuva ekraanivõte

Lisa 3. EASi kodulehe avakuva ekraanivõte

Lisa 4. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kodulehe avakuva ekraanivõte

Kasutatud kirjandus

Davidavičienė, V., & Tolvaisas, J. (2011). Measuring Quality of E-commerce Web Sites: Case of Lithuania. Ekonomika Ir Vadyba, (16), 723–729.

Di Fatta, D., Musotto, R., & Vesperi, W. (2016). Analyzing E-Commerce Websites: A Quali-Quantitive Approach for the User Perceived Web Quality (UPWQ). International Journal of Marketing Studies, 8(6), 33–44.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. (n.d.). Loetud aadressil https://www.koda.ee/

Eesti Konjuktuuriinstituut. (n.d.). Loetud aadressil http://www.ki.ee/

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. (n.d.). Loetud aadressil https://www.eas.ee/

Fatta, D. Di. (2016). e-Commerce website performance and user-perceived web quality. A bi-dimensional and multi-methodological framework. Loetud aadressil https://iris.unime.it/retrieve/handle/11570/3104563.2/147875/Di Fatta%2C e-Commerce website performance and user perceived web quality.pdf

Salehi, F., Abdollahbeigi, B., Langroudi, A. C., & Salehi, F. (2012). The Impact of Website Information Convenience on E-commerce Success of Companies. Procedia – Social and Behavioral Sciences, 57, 381–387.

November 17, 2019 0

Intellektuaalomandi aine (3. kursus)

Tallinna Ülikool

Digitehnoloogiate instituut

Infotead

Leiutiste kaitse

Rühmatöö referaat

Autorid: Helina Kalbe

Indrek Kutsar

Mari Jürjer

Tallinn 2019

Sissejuhatus

Leiutis on tehnikavaldkonda kuuluv uudne ning tehniline lahendus, mis on loodud tehnilise probleemi lahendamiseks. Leiutis võib olla üks järgnevatest:

seade;
meetod;
aine

Leiutiseks ei loeta

arvutialgoritme,arvutiprogramme;
teadusteooriaid;
majandus- ja mõttetegevuse plaane, reegleid, eeskirju, meetodeid
hoone ja/või maa-ala projekte
avastusti
korralduslikke ja äriideid

Patendi taotlemiseks peab leiutis:

olema uudne;
omamama leiutustaset;
olema tööstuslikult kasutatav

https://www.epa.ee/et/leiutiste-kaitsmine/mis-leiutis & https://www.epa.ee/et/patendid/mis-patent

Patent on üks õiguskaitse ehk monopoli vormidest leiutistele. See tähendab ainuõigust leiutise valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele. Patendikaitse ongi n-ö kokkulepe, mille kohaselt annab ühiskond leiutajale leiutise leiutamise eest võimaluse leiutist ainuisikuliselt kasutada nii, nagu ta seda soovib ning sellest ka tulu saada. Riik kaitseb seda õigust täpselt nagu kõiki omandist lähtuvaid õigusi – kohtu ja täitevvõimu teostavate haldusasutuste (näiteks politseiamet ja tolliamet) kaudu. https://www.epa.ee/et/patendid/mis-patent

See võimalus ei ole aga piiramatu. Nii Eesti Vabariigis, kui ka teistes riikides kehtib patent kuni 20 aastat. Patendikaitse saamiseks tuleb esitada patenditaotlus Patendiametile. Seda saab teha patendiregistris. Patendiamet kontrollib peale taotluse saamist leiutisega seotud eelnevalt mainitud kriteeriume ning kui leiutis vastab kõigile neile, registreeritakse see (loetakse ka kui patendi väljaandmist) patendiregistris. Tõendina patendiõiguse olemasolust saab leiutise/patendi omanik dokumendi, mida nimetatakse patendikirjaks. Automaatselt registreeritakse leiutise-/patendi omanikuks patendiõigust taotlenud isik. https://www.epa.ee/et/patendid/mis-patent

Leiutiste mõiste ja kaitsmise eesmärk

Leiutiste kaitsmise eesmärgiks on põhiliselt tehniline innovatsiooni ja innovatsiooni toetamine, eesmärgiga luua paremaid tooteid ning soodustada investeerimist teadusesse ja tehnoloogiasse. Patendikaitse loob tingimused ettevõtete jätkusuutlikusse arengusse.

Intellektuaalomandi õiguskaitse valdkonnas käsitletakse mõistet leiutis kui mõnda uut tehnilist lahendust, mille abil on võimalik lahendada valdkonna tehniline probleem. Lahendatav probleem võib olla kas uus või varem tuntud. Tehniline lahendus kas parandas varasemat lahendust sellele mingi eelise andmisega või lahendas probleemi hoopis uut moodi.

Mõistele leiutis ei ole täpset ja üheselt arusaadavat rahvusvahelist õiguslikku määratlust, mistõttu on enamiku riikide patendiseadustes toodud näidisloetelu, milliseid objekte ei saa kaitsta kui leiutisi. Leiutise objektiks olevad tehnilised lahendused jagatakse toodeteks (seadmed ja ained) ja meetoditeks (Kartus, 2017).

Näidisloetelu objektidest, mida ei saa kaitsta kui leiutisi:

avastus, sealhulgas inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus, teadusteooria ja matemaatiline meetod;
majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod;
rajatise, hoone ja maa-ala projekt või skeem;
tingmärk;
arvutialgoritm ja -programm;
disainilahendus;
info lihtne esitamine;
taimesort ja loomatõug;
mikrolülituse topoloogia.^[^2] (Patendiseadus § 6. Leiutise objekt) https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011013?leiaKehtiv#para6)

^{Patendi mõiste ja eesmärk}

^{Lühidalt tähendab patent ainuõigust leiutisele ning ta on oluline konkurentsivõitluse vahend. Patendi eesmärgiks on leiutisele ainuõiguse saamine, et ise tegutseda ilma konkurentideta kindla ajaperioodi jooksul. Patendi kehtivuse aega kasutatakse peamiselt selleks et, toota või kasutada patenditud toodet või meetodit ning teenida sellel perioodil konkurentsivabalt võimalikult palju tulu. (Kartus, 2017)}

^{Patent on dokument, mis tõendab leiutise registreerimist patendiregistris. Patendi saamise õigus kuulub leiutajale või leiutajatele ühise leiutustegevuse tulemusena. Patent}^{annab leiutajale õiguse takistada teistel patendis kirjeldatud leiutise kasutamist, kusjuures kontrolli selle üle peab teostama patendi omanik}

^{Patendi võib teisele isikule üle anda ja sellel juhul on ta patendiomanik. Patendiomanik peab olema samuti kantud patendiregistrisse ja temale kuulub ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele. Mitme patendiomaniku korral on leiutis ühisomandis, mis aga on riigiti seadustes erinevalt tõlgendatud ning võib tekitada patendiomanike vahel vaidlusi. Patendiomaniku ainuõiguse olemus tähendabki tegelikult keeluõigust. Patendiomanik võib patendi kehtivusaja jooksul keelata teistel leiutise kasutamise, kuid ka seal on mõningad erandid. Patendiomaniku keeluõiguse põhimõte on, et keegi teine ei saaks leiutist kasutada oma majandustegevuses ehk kasu teenimise eesmärgil. Küll aga võib teine isik kasutada sellist leiutist oma isiklikus majapidamises ja isiklikuks otsatarbeks. Samuti ei saa patendiomanik oma keeluõigust kasutada, kui leiutist kasutatakse õppe-ja teadustöös. Üks märkimisväärsemaid erandeid on kui leiutist katsetatakse selle omaduste määramiseks. Kõige olulisem piirang neist on meditsiinis, mis on seotud koopiaravimite väljatöötamisega. Koopiaravimitega katsetamist ei saa patendiomanik keelata ega takistada. (Kartus, 2017)}

Leiutiste kaitsmine välisriikides

Välisriikides on võimalik leiutisi kaitsta patendi või kasuliku mudeli kaudu nii igas väljavalitud riigis eraldi kui ka korraga teatud riikide rühmas. Peamised rahvusvahelised kokkulepped leiutiste kaitsmiseks on Patendikoostööleping, Euroopa Patendikonventsioon ja Euraasia Patendikonventsioon (EAS, k.p.). Leiutiste kaitsmiseks välisriikides kasutatakse peamiselt patendikaitset, sest paljudes riikides ei ole kasuliku mudeli või muu sarnase õiguskaitse liiki. Kaitsmiseks on võimalik esitada siseriiklik taotlus igasse riiki eraldi, esitada regionaalne patenditaotlus (Aafrika Intellektuaalomandi Organisatsioon, Aafrika Regionaalne Intellektuaalomandi Organisatsioon, Euraasia Patendiorganisatsioon, Euroopa Patendiorganisatsioon) ja esitada rahvusvaheline taotlus (Kartus, 2017).

Siseriiklik patenditaotlus

Siseriiklike patenditaotluste esitamisel soovitud riiki tuleb arvestada mitmete asjadega. Näiteks tuleb taotlus esitada vastava riigi õigusaktide kohaselt, kasutades selle riigi ametlikke dokumendivorme. Taotlus esitatakse antud riigi ametlikus keeles. Kõik lõivud ja tasud makstakse riigi hinnakirjade alusel ettenähtud valuutas. Taotlejal tuleb määrata ennast esindama selle riigi patendivolinik ning kaebuste ja vaidluste lahendamiseks tuleb kasutada kohalikku kohtusüsteemi.

Siseriikliku patenditaotluse esitamiseks palgatakse tavaliselt Eesti patendivolinik, kes koostab aluseks oleva taotluse ja tõlgib selle, tavaliselt inglise keelde. Eesti patendivolinikel on välisriikides partnerid, keda saab taotleja volitada ennast esindama.

Euroopa Patendiorganisatsioon

Euroopa Patendiorganisatsioon (EPO) on suurim neljast olemasolevast regionaalsest patendiorganisatsioonist. Organisatsiooni põhiülesanne on Euroopa patentide väljaandmine. EPO on Euroopa Patendikonventsioonil põhinev iseseisev rahvusvaheline organisatsioon, see ei ole Euroopa Liidu institutsioon. 2017.aastal kuulus organisatsiooni 38 riiki. Organisatsiooni tegevuses järgitakse vajalikul määral Euroopa Liidus kehtivaid õiguspõhimõtteid.

EPO poolt välja antud regionaalne patent on Euroopa patent. Taotlusi saab esitada otse EPO-le ning liikmesriikide patendiametite kaudu. EPO teeb taotlusele tehnika taseme otsingu ja patentsuse kriteeriumidele vastavuse ekspertiisi.

Patent ei kehti automaatselt igas liikmesriigis, vaid tuleb igas riigis, kus taotleja kaitset soovib, eraldi jõustada. Selleks tuleb esitada sooviavaldus ja patendikirjelduse tõlge ning tasuda jõustamise ning kehtivusaasta lõiv.

Rahvusvaheline taotlus

aks esitama taotluse ühel ja samal päeval kõikidesse riikidesse, kus ta soovib patenti kaitsta. Rahvusvahelise taotluse esitades aitab patendikoostööleping (PCT) seda teha mõistliku aja jooksul. 2017.aastaks oli rahvusvahelise patendikoostöölepinguga liitunud 151 riiki. Rahvusvahelist taotlust tunnustavad kõik PCT-ga liitunud riigid, mis võimaldab patenti taotleda korraga paljudes riikides. Taotlus esitatakse liikmesriigi patendiametile või WIPO Rahvusvahelisele Büroole. Patendiametile saavad taotluse esitada riigis alaliselt elavad isikud või selle riigi kodanikud sõltumata elukohast. WIPO-le võivad taotluse esitada kõik liikmesriikide isikud olenemata elukohast. Taotlust on võimalik esitada nii paberil kui ka elektroonselt. Elektroonselt saab taotluse esitada WIPO-le spetsiaalse tarkvara abil või e-kirja vahendusel. Paberil taotluse saab esitada riigi patendiametile ning WIPO-le posti teel või ise kohale viies. Taotluse võib esitada soovitud keeles, kuid peale esitamist tuleb see paari kuu jooksul Eesti taotleja puhul tõlkida kas inglise või saksa keelde (Kartus, 2017).

Kui rahvusvaheline taotlus saabub WIPO-sse, siis edastatakse see otsingu- ja eelekspertiisiametisse rahvusvahelise tehnika taseme otsingu tegemiseks. Otsing koos arvamusega leiutise patentsuse kohta edastatakse taotlejale ja avaldatakse koos rahvusvahelise taotluse avaldamisega pärast 18 kuu möödumist prioriteedikuupäevast. Kui otsingu- ja ekspertiisiamet ei saa tehnika taseme otsingut enne taotluse rahvusvahelist avaldamist tehtud, siis avaldatakse selle aruanne kohe, kui see on valmis. Eelekspertiisi tulemusena edastab otsingu- ja eelekspertiisiamet taotlejale eelotsuse selle kohta, kas leiutis vastab patentsuse kriteeriumidele. Seejärel peab taotleja otsustama, millistes riikides ta soovib taotlemist jätkata. Taotleja esitab vastavatesse riikidesse nõude rahvusvahelise taotluse menetlusse võtmiseks (Kartus, 2017).

KASUTATUD ALLIKAD

EAS. (kuupäev puudub). Intellektuaalomandi kaitse. Loetud 14.10.2019 aadressil https://www.eas.ee/alustav/plaanitu-elluviimine/intellektuaalomandi-kaitse/

Kartus, R. (2017). Leiutiste kaitsmine. Tallinn: Patendiamet.

November 17, 2019 0

Intellektuaalomandi kaitse Teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös Essee

Tallinna Ülikool

Digitehnoloogiate instituut

Infoteadus

Intellektuaalomandi kaitse

Teose vaba kasutamise võimalused
teadus- ja õppetöös

Essee

Autor: Indrek Kutsar

Tallinn 2019

Essee

Akadeemilise elu üheks iseloomulikumaks tegevuseks on teiste autorite teoste tsiteerimine ja refereerimine. Tsiteerimine ja refereerimine tagavad eelneva loomingu järjepidevuse kultuuris ja garanteerivad autoritele nende isiklike õiguste järgimise (autor.ee, n.d.). Teise isiku loodud teost võib kasutada ilma autori eelneva nõusolekuta vaid autoriõiguse seaduses ettenähtud tingimustel. Autoriõiguse seadus sätestab autori õigust nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega mis tahes kasutamisel (Autoriõiguse seadus (edaspidi: AutÕS) § 12). Antud teema on väga oluline teadus- ja õppetöödes, kus sageli tuleb koostada kirjalikke uurimistöid ja ettekandeid, kasutades teiste autorite poolt koostatud teoseid. Antud essee eesmärgiks on arutleda teose vaba kasutamise üle teadus- ja õppetööde koostamise kontsekstist lähtuvalt ning kirjeldada võimalusi kasutamaks erinevate autorite teoseid õiguspäraselt. Pärast selle töö ulatuse lühikest selgitamist arutletakse nii riiklike õigusaktide sätteid kui ka rahvusvaheliste konventsioonide ja hariduse ja teaduse autoriõiguse erandite kohta. Selgitan essees, millisel juhul on teose kasutamine õiguspärane ja millisel juhul võib teose kasutamine kahjustada põhjendamatult autori seaduslikke huve.

Autoriõigusel on täita oluline roll nii õppe- kui ka teadustegevuses. Haridus ja õppetöö eesmärgil reprodutseerimine on tavaliselt üks erijuhtudest ja kuulub autoriõiguse seaduste alla. Autoriõiguse keskne mõiste on teos. Autoriõiguse seadus määratleb teost kui „mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil“ (AutÕS § 4 lg 2). Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.

Üldiselt saab autoriõigusega kaitstud teoseid kasutada kahel juhul: seaduses ettenähtud vaba kasutuse juhtudel või kokkuleppel autori või õiguste haldajaga. Kuigi autoriõiguse seaduslikul tasemel reguleerimise eesmärk on kaitsta autori huve, on alati eeldatud, et need peavad olema võrdsustatud ühiskonna huvidega laiemalt (Smitt & Linask, 2017, lk 23). Ainuõigust on üldsuse huvides piiratud ehk loodud on nn teose vaba kasutamise võimalused, kui autorilt luba küsima ei pea. Teose vaba kasutamise võimalusi teadus- ja õppetöös reguleerivad Eesti seadused ning ka rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid. Autoriõigus kaitseb üldjoontes kõiki kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Seaduses ettenähtud juhtudel on kõigil isikutel võimalik autoriõigusega kaitstavat teost vabalt kasutada. Teose vaba kasutamine võib toimuda ainult juhul, kui selline vaba kasutamise võimalus on seaduses otseselt ette nähtud ja selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning selline kasutamine ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve. Ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teost kasutada teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel, kuid sealjuures tuleb tähelepanu pöörata seaduses sätestatud kohustuslikele ettekirjutustele.

Vaba kasutuse erandid piiravad autoriõigusi eesmärgiga toetada sõna- ja loominguvabadust, mis omakorda loovad eeldused kultuuri ja teaduse arenemisele. Autoriõiguse seaduse neljas peatükk sätestab vaba kasutuse erandid, mis võimaldavad teose kasutamist autori nõusolekuta. Autoriõigusega kaitstud materjalide vabalt ja tasuta kasutamine hariduses ja teadustöös on erand autoriõiguse omanike majanduslikest õigustest, mida tunnustatakse ka autoriõiguse rahvusvahelistes konventsioonides. Hariduse ja teadusuuringute kontekstis hõlmab selline kasutamine peamiselt autoriõigusega kaitstud materjalide kopeerimist, autoriõiguse omanikele tasusid maksmata või lubade saamiseta. Teose vaba kasutamine ilma autori nõusolekuta võib toimuda ainult avalikustatud ehk autori enda selgel nõusolekul üldsuse ette viidud teoste puhul. Teose tsiteerimine ning refereerimine teaduslikel ja õppe-eesmärkidel eeldab, et see teos on avaldatud õiguspäraselt, et ehk kui teos ise või selle koopiad on autori selgel nõusolekul ja soovil antud üldsusele (st määramata isikute ringile väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda) kasutamiseks sellises koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda ja seda omandada. (AutÕS § 8, § 18)

Internetis surfates võib esmapilgul tunduda, et kõike, mis seal on kättesaadav, võime kasutada igasuguste piiranguteta, sest kasutamine on tasuta ja miks mitte seda ka ise teistele jagada. Samas kehtivad internetis kättesaadavaks tehtud teostele samad reeglid, mis kõigi muude teoste puhul – neid võib oma tarbeks kopeerida, seaduses ettenähtud tingimustel tsiteerida ja refereerida ning kasutada illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikul otstarbel (Linask, 2010). Siit nähtub ka üsna selgelt, et autoriõiguse seaduse kohaselt on lubatud füüsilisel isikul teise isiku õiguspäraselt avaldatud teost ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta kasutada, kui seda tehakse isiklikeks vajadusteks ning sellega ei taotleta ärilisi eesmärke ning autoriõiguse seadus kehtestab, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teise isiku õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms.) (AutÕS § 18). Autoriõiguse seadusega kehtestatud reeglid on sel juhul järgmised: teose või selle osade kasutamine vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel, mis ei tohi taotleda ärilisi eesmärke. Samas tuleb järgida, et teose või selle osa kasutamine toimub vaid motiveeritud mahus, see tähendab, et tuleb jälgida, et illustreerimine ei muutuks autori teose reprodutseerimiseks. Illustreerimine tähendab siiski vaid konkreetse näitena väljatoomist õppejõu või teadlase vms enda käsitluse kontekstis ja terviku mõtte õige edasiandmise eesmärgil. Vajalik on ära märkida kasutatud teose autori nimi või nimetus, kui see on teosel näidatud, teose pealkirja (nimetuse) ning avaldamisallika andmed (AutÕS § 19).

Ka Berni konventsiooni (Berne Convention for the Protection of Literary and Artistic Works, 1979), mis on vanim ja kõige laialdasemalt aktsepteeritud rahvusvaheline autoriõiguse konventsioon, artikli punkt 10 lõige 2 sätestab hariduse ja teaduse autoriõiguse erandid. See säte lubab õppetöös illustratsioonina kirjandus- või kunstiteoste kasutamist eesmärgi saavutamiseks õigustatud viisil. Nimetatud säte nõuab aga, et teose kasutamine oleks õiguspärane ja et kasutatud osa ei oleks suurem sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks õigustatud – nn motiveeritud maht. Motiveeritud mahu nõue tähendab, et ei reprodutseerita rohkem kui on minimaalselt vaja algse teose autori originaalse idee, seisukoha, stiili, kujundi vms edasiandmiseks uues loodavas teoses, kuid samas võib tekkida küsimus, kui suur maht on lubatud. Näiteks Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ artikkel 5 näeb, et liikmesriigid võivad sätestada erandeid või piirangud kui koos allika kohustusliku äranäitamisega kasutamine üksnes illustreeriva materjalina õppe-või teadusliku uurimistöö eesmärkidel ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Seega on võimalik tõlgendus, et motiveeritud mahu määrab kasutuseesmärk ning tingimusel, et märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole võimatu, ning ulatuses, mis on õigustatult vajalik taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamiseks. Siin peab uue teose autor olema valmis vajadusel selgitama, miks reprodutseeriti just selles mahus, nagu seda tehti. Berni konventsiooni artikkel 10 lõige 1 alusel on autoriõigusega kaitstud teost õigus tsiteerida kui kasutatud maht ei ületa õigustatud ulatust.

Samas ei leia siseriiklikest õigusaktidest ega autoriõiguse rahvusvahelistest konventsioonidest, kui palju saab autoriõigusega kaitstud teosest kasutada haridus- ja teadustööks ilma loata või litsentsitasudeta. Teisisõnu, seadused ei kehtesta koguselisi piiranguid; nad ei täpsusta näiteks konkreetset protsenti raamatust või muudest autoriõigustega kaitstud teostest, kui palju saab ilma lõivu või loata kasutada haridus- ja teadustööks või muuks otstarbeks vabalt. Samuti ei täpsusta need seadused lubatavat piiri lehekülgede või sõnade arvu osas, mida võiks autoriõigusega kaitstud teosest vabalt kasutada. Selle asemel pakutakse mõningaid tingimusi, et määratleda vabalt kasutamise lubatud piirmäär. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust (AutÕS § 19 p 1). Küll aga näiteks terve raamatu kopeerimist ei peeta üldjuhul motiveeritud mahuks (AutÕS §18, §19 p. 3, 4, 5, 6).

Täiendavalt peab teose vaba kasutamise, sealhulgas teadus- ja õppetöö erandile tuginemine, vastama nn kolmeastmelisele testile. See tähendab, et teose vaba kasutamine ei tohi olla vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjustada põhjendamatult autori seaduslikke huve ning võib toimuda ainult seaduses otseselt ette nähtud juhtudel (AutÕS § 17). Seda kirjeldab ka Berni konventsiooni artikkel 9 lõige 2. Kolmeastmelise testi kohaselt on riigil õigus oma siseriiklike õigusaktide alusel lubada autoriõigustest erandeid, tingimusel et: a) erandid on ette nähtud ainult erijuhtudel, b) sellised erandid ei takista teose tavapärast kasutamist ja c) need ei kahjusta põhjendamatult autori õigustatud huve. Kolmeastmelise testi kolmest tingimusest või etapist on nii teise kui ka kolmanda etapi eesmärk kaitsta autorite ja teiste autoriõiguse omanike huve ning on seeläbi garantiiks autorile. Selle funktsiooniks on anda õiguste omajale võimalus vaidlustada teose vaba kasutamine juhul, kui see on küll formaalselt seadusega lubatud, kuid õiguste omaja arvates kahjustab oluliselt tema huve; sellised huvid võivad olla nii majanduslikud kui ka isiklikud. Seega on iga teose vaba kasutamine ka teatud kasutaja poolt võetud risk, et õiguste omaja vaidlustab sellise vaba kasutamise, sealhulgas tsiteerimise ja teadus- ning õppetöös kasutamisel. Seetõttu ongi oluline teose vaba kasutamise õiguspärasuse hindamisel lähtuda nii vormilistest kui ka sisulistest aspektidest.

Autoriõiguslikud probleemid on õppe- ja teadustöö koostamisel ühed kesksemad. Antud essee arutles teose vaba kasutamise võimalustest õppe- ja teaduslikes töödes. Vaatamata tingimustele, mis määravad autoriõigusega kaitstud teoste vabalt kasutamise võimalused hariduse ja teaduse jaoks, ei saa sellise kasutamise ulatust täpselt määratleda. On selge, et autor on looja ja autorlust tuleb austada. Essee käsitles teose vaba kasutamise õigust teadus- ja õppetöödes ning nende kasutamise erandeid ning kirjeldas, kuidas täita autoriõiguse seadusest tulenevaid nõudeid teose kasutamisel tsiteerimisel ja refereerimisel.

Kasutatud kirjandus

Autor.ee. (n.d.). Teose vaba kasutamine. Loetud aadressil http://www.autor.ee/teose-vaba-kasutamine/

Autoriõiguse seadus. (1992). RT I, 19.03.2019, 55. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019055

Berne Convention for the Protection of Literary and Artistic Works. (1979). Loetud aadressil https://www.wipo.int/treaties/en/text.jsp?file_id=283698#P144_26032

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ. (2001). Euroopa Liidu Teataja. Loetud aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001L0029&from=ET

Kelli, A. (2011). Üliõpilasele ja õppejõule autoriõigustest. Loetud aadressil http://etu.ut.ee/sugis-2011/autorioigustest/

Linask, K. (2010). Autoriõigus raamatukogus: mida on kasulik teada. Riigikogu Toimetised, 22, 178–182.

Smitt, I., & Linask, K. (2017). Autoriõiguse aspekte nüüd ja perspektiivis. Raamatukogu, 2, 23–27.

November 17, 2019 0

Digitaalne ökösüsteem>andmepõhine majandus MindMap

Avastasin, et mul on blogi ja täitsa aktiivne veel 😀

MindMap publitseeritud ja alates 12.09.2019 saadav ja nähtav atlas.mindmup keskkonnas vähemalt 6 kuud. Kuna see on kohvi kõrvale koolis visandatud siis plaanis aja olemasolul teda oluliselt täiendada.

Link: https://atlas.mindmup.com/2019/09/8362f750d54d11e9b7a6ab0015880d72/mindmup_indrek_kutsar/index.html

Muutuv link: https://app.mindmup.com/map/_free/2019/09/15181a50d54d11e98e521b83f65d7fc0

September 12, 2019 0

IoT’i eetilised kaalutlused

Asjade Internet (Internet of Things, edaspidi IoT) on mõiste, mis hõlmab informatsiooni vahetamiseks erinevaid objekte ja kommunikatsioonimeetodeid (Bude & Bergstrand, 2015). Tänasel päeval on IoT nägemuse kirjeldamiseks vajalik, et kõik oleks internetiga ühendatud. IoT-d peetakse tulevikus fundamentaalseks, sest see kontseptsioon avab võimalused paljude uute teenuste ja uute tehniliste võimaluste arendamiseks. Siiski, kõik objektid, mis sedasi on ühendatud ja suudavad üksteisega suhelda, töötavad üsnagi kaitsmata keskkondades. See aspekt aga toob kaasa suuri julgeolekuprobleeme, mis tekitab küsimusi IoT eetilistes küsimustes.

Mõiste „asjade internet“ on viimaste aastate jooksul saanud laialdast tähelepanu. Euroopa Komisjon esitab IoT termini täpsema kirjeldusena: „IoT on järgmine samm meie ühiskonna ja majanduse digiteerimise suunas, kus objektid ja inimesed on omavahel ühendatud sidevõrkude kaudu ja annavad aru nende seisundist ja/või ümbritsevast keskkonnast.“ (The Internet of Things, 2013). Et IoT muudab meie ühiskonda, ühendades inimesi ja asju, on ilmselge, et inimesed moodustavad IoT-st sama suure osa kui asjad. Kuigi seoses IoT-ga on asjade tehnoloogiale palju keskendatud, ei ole olnud sedavõrd palju uuringuid, mis võtaksid arvesse ka inimest selles protsessis. Pidevalt ühendatud ühiskond on nutitelefonide abil juba saanud reaalsuseks, kuid tekib küsimus, kuidas mõjutab IoT kasvav olemasolu inimest ning kuidas inimesed kogevad IoT-d? Kas arendusprotsessi käigus arvestatakse ka kasutaja arvamusi laiemas ulatuses ja milline on eetika IoT-i kasutamise protsessis? Kuigi arendusprotsessis on keerukas eristada IoT spetsiifilisi omadusi, on ühekorraga vajalikud nii kvantitatiivsed andmed kui ka selle täiendamine kvalitatiivsete andmetega, et hinnata ja parandada süsteemi hilisemat kasutajakogemust. Seega on oluline pöörata tähelepanu IoT kontekstis nii asjade ühendamise väärtusele kui ka privaatsusele ja turvalisusele ehk kokkuvõtvalt eetilistele kaalutlustele.

Kõige esimesena lõi asjade interneti mõiste Kevin Ashton 1999. aastal ja sellest ajast alates kasvas IoT-i populaarsus. Praeguse interneti ulatuslik areng võimaldab selle, et IoT on ühendatud objektide võrgustikku, mis mitte ainult ei kogu keskkonnast teavet ja suhtleb füüsilise maailmaga (aktiveerimised, käsud ja kontrollid), vaid kasutab ka olemasolevaid internetistandardeid teabe edastamise teenuste pakkumiseks, analüüsimiseks, rakendusteks ja kommunikatsiooniks. (Gubbi, Buyya, & Marusic, 2013, lk 1646). Vaatamata IoT kui nähtuse populaarsusele ja rohkele kirjeldatusele, ei ole sellel aga ühist määratlust. Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit (International Telecommunication Union) määratleb ehk IoT definitsioonina ilmelt kõige täpsemana: „IoT on infoühiskonna ülemaailmne infrastruktuur, mis võimaldab täiustatud teenuseid ühendada füüsilised ja virtuaalsed asjad olemasolevate ja arenevate koostalitlusvõimeliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate abil“ (ITU-T Recommendation…, 2017).

Kuigi asjade internet on hetkel Eestis kujunemisjärgus, on mujal maailmas saavutanud juba suurt mõju inimese igapäevaelule (Gubbi, Buyya, & Marusic, 2013, lk 1646; Atzori & Iera, 2010, lk 2787). Et mõista nii IoT-de võimalusi kui ka keerukust, on kirjeldatud mõningaid Gubbi jt (2013), Atzori ja Iera (2010) ja Kitchini (2016) poolt nimetatud IoT rakendusi. Üks tavalise IoT-i rakenduse näide on Tark Maja (Smart Home), kus tüüpilisteks funktsioonideks on automaatne küte, energiakulu juhtimine, häiresüsteemid ja valguskontroll. Näiteks, Eestis tehti 2015. aastal Rakverre Tark Maja, mis oli esimene omataoline avalik hoone Eestis. Selle eesmärgiks oli selgitada välja, kui palju on võimalik ühiskondliku hoone toimimisel kasutada päikeseenergiat ja maasoojust. (Eelmets, 2015) Targa Maja tegevussuunaks sai nutikate automaatikasüsteemide väljaarendamine, mille abil oleks võimalik tõsta nii kasutajate kui ka neid ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti. Sensorsüsteemi ülesandeks sai vahendada reaalajas teavet infovõrku – näiteks teeolude, parklate hõivatuse või ilmastiku kohta, kuid ka selle teabe põhjal ka juhtida süsteemi lülitatud seadmete tööd (nt parkimisautomaadid, kliimaseadmed). (Rakvere Tark Maja…, kuupäev puudub)

Sellised nutikad kodud, mis on asjade interneti üheks aspektiks, pakuvad võimalust energiatõhususe parandamiseks ja samuti kodu turvalisuse kontrollimiseks. Erinevate seadmete integreerimine võib pakkuda sealsetele elanikele kodukeskkonnas mitmete seadmete programmeerimist, sealhulgas erinevaid andureid või kaameraid. Ka lisavad Chung jt (2016), et nutikat kodu vaadeldakse terviklikuna ja tsentraalselt kontrollitavas keskkonnas, mis võimaldab lisaks tõlgendada elanike tervisevajadusi ja ennetavalt reageerida muutustele nende tervislikus heaolus. On olemas mitmesuguseid arukaid kodurakendusi, sealhulgas, (a) aktiivsuse jälgimise süsteem, mis kasutab traadita liikumisandureid, külmkapi ukseandurit, tualeti loputusandurit, veetarbimise andurit, voodiseadet või rõhukatteid, (b) videote seiresüsteemi või (c) ohutuse suurendamiseks kodus kasutatavaid andureid, nagu suitsuandur, temperatuuriandur, ukse turvasüsteem jne. (Chung, Demiris, & Thompson, 2016, lk 127) Kui Tark Maja pakub palju võimalusi, siis leitakse ka muuhulgas, et inimestel võib olla raskusi arusaamisega saadud informatsioonist, mis on seotud nende tehnoloogilise kogemuse või juhendamise ja vanusega seotud võimaluste puudumise tõttu. Ka võivad Targa Majaga seotud nüansid tekitada üldist segadust nii oma isiklikust privaatsest ruumist kui ka üleüldisest kartusest, kuidas isiklikke andmeid kasutatakse või levitatakse ja milline on üleüldine turvalisuseküsimus elaniku jaoks (nt ukse lukustussüsteem) (Chung, Demiris, & Thompson, 2016, lk 161).

Lisaks targale kodule, on olemas võimalused luua Targad Linnad (Smart City) ja Targad Keskkonnad (Smart Environments), mis hõlmavad selliseid rakendusi, nagu näiteks õhukvaliteedi jälgimine, kastmine, efektiivne valgustatus või avariiteede uurimine. Näiteks, on Eestis Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus loonud Targa Tänava, mis mõõdab sellel olevat müra ja hoiatab esineva musta jää eest. Ka loob lambipõhine valgustuse juhtsüsteem tänavalampide vahele ühtse raadiovõrgu ning tänav on valgustatud kaasaegsete led-lampidega, mida ühendab juhtsüsteem ning varustatud mitmete sensoritega linnakeskkonna jälgimiseks ja elanike mugavustunde suurendamiseks. (Eliko lõi Eesti…, 2015) Sellel tänaval on juba arendatud ja võimalik arendada tänavaks, kus tehnoloogiliste andmete kogumise meetodeid kasutatakse turvalisema, ohutuma ja puhtama linna kujundamiseks võimaldades ehitada üles hilisemalt ideaalne nutikas linn. Siiski kerkivad ka selle kontseptsiooni kohta eetilised küsimused – kõik, mida see tänava piirides teeb, registreeritakse ja analüüsitakse. Ideaaljuhul peaks selline nutikas tänav esialgu toimima teadusliku uurimistöö ja uuendustegevuse eesmärgil justkui üsna olulise uurimisobjektina ning seejuures kerkib üles eetiline aspekt, mis küsib, milliseks jääb seal liikuvate elanike privaatsus uurimise ajal?

Samuti sellise ideaalse Targa Tänava või Targa Linna süsteemiga kerkivad ka teised tõsised küsimused, nagu näiteks ulatuslik andmetöötlus, mis tähendab, et linnas asuvat teavet saab esitada interneti kaudu leitavate andmete kogumina. See tekitab huvi selle vastu, nagu näiteks, kes kontrollib kogutud andmeid ja millist rolli peaks omama või andma valitsus andmete levitamisel. Ettevõtted ja ametiasutused kogevad samuti mitmeid eetilisi küsimusi, kus on palju isikuandmeid kui ka lugematuid viise selle kasutamiseks.

Targas Linnas saab jälgida pea igat liikumist, mida tehakse üksikisikute poolt. Andmed näitavad hilisemas analüüsis, kus see inimene töötab, kuidas ta töötab, kuidas ta oma ostu-harjumusi läbi viib, kohti, kuhu ta saabub ja samuti kontakte teiste inimestega. Kuigi selline jälgimine on juba olemas erinevate rakenduste ja sotsiaalmeedia- platvormide kaudu, siis seisneb erinevus selles, et Tarkade Linnadega on need andmed koondatud ja hõlpsasti juurdepääsetavad. Arvestades nende andmete väärtust, on mõeldav, et linnad või eraettevõtted, kes maksavad Targa Linna loomise eest, võivad püüda oma kulusid hüvitada seda informatsiooni müües ning seetõttu on oluline IoT-i privaatsuse aspekt. Seega analüüsides seda infot andmetöötluslike tehnikate abil, võiks ettevõte õppida mitte ainult inimese igapäevast rutiini, vaid ka tema eelistusi, käitumist ja kasvõi emotsionaalset seisundit. Seega saadab sellist Targa Linna konseptsiooni mitmed strateegilised ja eetilised probleemid.

Üldiselt on IoT-s on kõige ulatuslikum uurimisvaldkond ja väljakutse selle kohta, kuidas luua turvalisi süsteeme, mis ei rikuks kasutaja privaatsust (Atzori & Iera, 2010, lk 2788; Stankovic, 2014, lk 4). Turvalisus rünnakute jaoks on IoT jaoks problemaatiline, sest kasutatakse minimaalselt seadmeid, eksisteerib füüsiline ligipääs anduritele, ajamitele ja objektidele ning sealhulgas asjaolu, et enamik seadmeid suhtleb juhtmevabalt.

Turvalisuse probleem suureneb veelgi põhjusel, et ajutised ja juhuslikud rikked on tavalised ja tõrgeteks on turvaaugud, mida ründajad võivad ära kasutada. Et vastata realistlikele süsteeminõuetele, mis tulenevad pika elueaga ja automaatselt käitatavast operatsioonist, leiab Stankovic (2014), et sellised IoT-i rakendused peavad olema võimelised töötama turvalisuse rünnakute esinemisel selliselt, et rünnakuohu puhul laeb rakendus alla uue koodi automaatselt, millega kaitseb kasutajaandmeid, et ehk süsteem peab olema võimeline kohanema ka uute rünnakutega, mida polnud võimalik ette näha süsteemi esmakordsel kasutuselevõtmisel.

Seega jõuame sinnani, et reaalset kasutajakogemuse ja turvalisuse seost on raske hinnata. Rowlandi jt (2015, lk 436-437) kohaselt on turvalisuse ja usaldatavuse vahel tihti konflikt. Kuna IoT nõuab üha suuremate andmemahtude salvestamist, mistõttu on rohkem võimalusi levitada teistele kohalikele kasutajatele sotsiaalselt sobimatuid andmeid või teha midagi, mis muudab inimesi ebakindlateks rakenduse suhtes.

Kuigi need võivad, aga ei pruugi olla ebaseaduslikud rikkumised seoses inimeste privaatsusega, vähendavad sellised nüansid kindlasti rakenduse populaarsust. Rowland jt kirjeldavad turvalisust võrguprobleemina, kuna privaatsust kirjeldatakse võrguandmete probleemina. Privaatsus hõlmab nii isikuandmete kogumist, säilitamist kui ka jagamist.

Oh ja Lee (2015, lk 58) arutlevad selle üle, et enamik kasutajakogemusega tekkinud probleeme on seotud andmetega; nende kontrollitavuse, integreerimise, visualiseerimise ja täpsusega. Lisaks leiti, et ka jagamine ja privaatsus on probleemid. Seevastu Hsu ja Lin (2016) on leidsid, et teabealase privaatsusega seotud mured ei mõjutanud hilisemat kasutajate suhtumist IoT-le . Siiski, kui arvestada seadme jätkuvat kasutamist selles aspektis, võib vaadelda teabe eraelu puutumatust mõjutavat olulist mõju IoT-i poolt.

Seega, IoT-i eetilisest vaatepunktist arutades on peamine probleem andmete töötlemine ja jagamine, mis võimaldab ja nõuab olulist tähelepanu, muuhulgas ka Eestis arenevatelt Tarkadelt Tänavatelt ja Tarkadelt Majadelt. Nagu juba märgitud, on oht, et kui ei ole selge, millist tüüpi andmeid jagatakse ja kellele, siis andmete kogumine ja vahetamine võib tunduda inimestele võimaliku jälgimisena.

Üheks põhjuseks, miks see mõjutab rakenduse levikut negatiivselt, on see, et rakendamine võib kaevuda inimeste väärikusse ja privaatsusesse. Mida lähemale ühiskond jõuab aruka ökosüsteemi visioonile, seda enam selle risk suureneb.

Keskkond, mis on pidevalt teadlik ja ühendatud, edastab inimesele tunnet olla pidevalt jälgitud ja kättesaadav. Sõltuvalt sellest, kuidas neid andmeid kasutatakse ja millises ulatuses saavad inimesed sellele juurde pääseda, võib see muuta inimeste teadlikkust ja tahtlikku käitumist seoses oma elustiili ja harjumustega. Inimeste elukvaliteedi määramisel võib olla psühholoogiline mõju suurenenud stressitaseme ja tajutava koormusega.

Täiendav perspektiiv eetiliste kaalutluste kohta tulevikuks oleks see, et muuta kontseptsiooni turvalisust sellega, et igal inimesel oleks võimalik saada turvalisuse aspektidest arendajalt ülevaade ning sellega seoses ka võimalus esitada küsimusi ning saada endale turvatunne, mida inimene privaatsusega seoses vajab.

Kasutatud kirjandus

Atzori, L., & Iera, A. M. (2010). The Internet of Things: A survey. Computer Networks, 54(15), 2787–2805.

Bude, C., & Bergstrand, A. (2015). Internet of Things. Exploring and Securing a Future Concept. Stockholm: KTH Royal Institute of Techology.

Chung, J., Demiris, G., & Thompson, H. (2016). Ethical Considerations Regarding the Use of Smart Home Technologies for Older Adults. An Integrative Review. Annual Review of Nursing Research, 34, 155-181.

Eelmets, J. (2015, 10 11). Rakveres sai valmis niinimetatud tark maja . Retrieved 4 13, 2018, from ERR uudised: https://www.err.ee/547035/rakveres-sai-valmis-niinimetatud-tark-maja

Eliko lõi Eesti kõige nutikama tänava, mis mõõdab müra ja hoiatab musta jää eest. (2015, 10 25). Retrieved 4 14, 2018, from Tallinna Teaduspark Tehnopol: https://www.tehnopol.ee/eliko-loi-eesti-koige-nutikama-tanava-mis-moodab-mura-ja-hoiatab-musta-jaa-eest/

Gubbi, J., Buyya, R., & Marusic, S. P. (2013). Internet of Things (IoT): A vision, architectural elements, and future directions. Future Generation Computer Systems, 29(7), 1645–1660.

Hsu, C.-L., & Lin, J.-C. (2016). An empirical examination of consumer adoption of Internet of Things services: Network externalities and concern for information privacy perspectives. Computers in Human Behavior, 62, 516–527, .

(2017). ITU-T Recommendation: Series Y: global information infrastructure, internet protocol aspects, next-generation networks, internet of things and smart cities. International Telecommunication Union.

Kitchin, R. (2016). The ethics of smart cities and urban science. Philosophical Transactions of the Royal Society A, 374, 1-15.

Oh, J., & Lee, U. (2015). Exploring UX issues in quantified self Technologies. 2015 8th International Conference on Mobile Computing and Ubiquitous Networking, ICMU 2015 (pp. 53-59). Hokkaido, Japan: Kayamori Foundation of Informational Science Advancement .

Rakvere Tark Maja esitleb Eestis esmakordset sensorsüsteemi. (n.d.). Retrieved 4 14, 2018, from Virumaa info: http://www.virumaa.info/uudised/aid-3081/Rakvere-Tark-Maja-esitleb-Eestis-esmakordset-sensors%C3%BCsteemi

Rowland, C., Goodman, E., Charlier, M., Light, A., & Lui, A. (2015). Designing Connected Products. UX for the Consumer Internet of Things (1st ed.). Sebastopol, USA: O’Reilly Media.

Stankovic, A. (2014). Research directions for the internet of things. IEEE Internet of Things Journal, 1(1), 3-9.

The Internet of Things. (2013, 10 1). Retrieved 4 11, 2018, from European Comission | Policies, information and services: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/internet-of-things

September 23, 2018 0

Kuidas laadida PDF faili, näidis rühmareferaadi koostamisest, kuidas lisada videot, Creative Commons ja kuidas lisada oma blogile “lumesaju efekti” ;)

Hey. Tere tulemast minu blogisse, kust sa leiad Elektroonilise kirjastamise praktilise töö 2’e

Siin videos näha lühidalt kuidas laadida toimetatud Wordi fail PDF failiks WordPress keskkonda:

..ja kuidas laadida video WordPress’i, mis õpetab sind videot laadima WordPressi 😀

Allolevalt lingilt saad minna minu loodud E-raamatusse, kui aega üle siis kola niisama blogis ringi ja vaata, mis ma teinud olen siiani 😉

Referaat- Enamlevinud internetipettused (Final)

P.S Edaspidi kasutan “Creative Commonsi” (vabalt jagatav “loometeos” e. pilt) rohkem, mida on minu meelest parim/mugavaim valida Flickr keskkonnast ja vajalik selle jaoks, et ei oleks autoriõigustega mingeid probleeme…..

Näide: (any license alt valida All crative commons)

Kuidas lisada jõuludeks oma blogile “lumesaju efekt“?

Lihtne 12. sek õpetus, kuidas lisada oma blogile läbiv “lumesaju efekt”.

Mine oma wordpress kontole> My Site> Settings> Holiday Snow …. ning tee see button aktiivseks.

…kui sul on 4min aega siis vähe loovat mõtlemisainet ka “Happiness” video näol:

December 3, 2017 0

INIMESE JA ARVUTI INTERAKTSIOON

Loengupäevik inimese ja arvuti interaktsioonist.

Antud loengupäevikus kasutan laialdaselt pildi ja joonisematerjale, kuna muidu tuleks tähemärke liialt palju. Teiseks teen seda teist korda järjest, kuna arvuti suutis esimese pea lõpliku töö ilma salvestamata sulgeda 🙂

(great success)

Täpsemalt keskendun üldisele ja “kolmele lainele”

Inimese ja arvuti interaktsiooni uurimisrühm käsitleb interaktsioonidisaini, kui peamist viisi elu parendamiseks üldiselt teaduse, disaini ja tehnoloogia abil. Meie töö keskendub teadmuse, oskuste ja tehnoloogia arendamisele, mis aitavad teadlasi, disainereid ja arendajaid selle eesmärgi saavutamisel. Olulised osad on inimeste, disainiprotsesside ja tehnoloogia mõistmine erinevatel aladel ja tasanditel.

Oleme interdistsiplinaarsed ja see on peegeldatud meie taustas, teooria valdkondades, mida rakendame ja arendame, aga ka sidemetes, mida omame erinevate ettevõtetega. Üritame minna kaugemale tavapärastest uurimisteemadest, keskendades usaldusväärsetel, hajutatud ja füsioloogial põhinevatel interaktsioonidel ja kattes terve rea seotud inimese ja arvuti interaktsiooni ja disaini aspekte.

Suuna juht: David Lamas, inimese ja arvuti interaktsiooni professor.

http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Instituut/Akadeemilised-suunad/Inimese-ja-arvuti-interaktsioon

Mis on inimese ja arvuti vaheline suhtlus?

Paul Dourish

Yvonne Rogers

Susanne Bødker

Kus siis ..

Laine – Jäigad juhised. Ametlikud meetodid. Süstemaatiline testimine.
Laine – Keskendub rakenduste kogumiga töötavatele kontekstidele ja rühmadele. Teooriad: paikne tegevus, hajutatud kognitiivsus ja aktiivsusteooria. Proaktiivsed meetodid: mitmesugused osalusdirektiivi töötoad, prototüüpimine ja kontekstuaalne uurimine, kvalitatiivsed lähenemisviisid, mis õpivad kasutama nii, kuidas see juhtub.
Laine – Konteksti ja rakenduste tüübid on laiendatud. Arvutid on üha enam kasutusel era- ja avalikus sektoris. Tehnoloogia levib töökohast, kodust, igapäevaelust ja kultuurist. Teoreetiline keskendumine esteetikale, kultuurilisel tasemel, kognitiivsusele laieneb emotsionaalsele, kultuurilisele ja ajaloolisele keskendud kogemusele. Meetodid jäid kasutajatele teadlikuse tõstmiseks, jättes selle lähenemisviisi, kus disainerid soovivad kasutada inspiratsiooni.

https://dti6001.files.wordpress.com/2017/11/david_lamas_hci.pdf

Inimese ja arvuti vahelise suhtluse algus

Memexi disaini visand (1945)

Ivan Sutherlandi sketchPad MITis (1963)

Douglas C. Engelbard Stanfordi juures näitamas esimest (humoorikat) hiirt (1964)

NLS demo (1968) ehk siis “Kõikide Demode Ema”

Ameerika Ühendriikide elektri- ja elektroonikaseadmete inseneride assotsiatsiooni (ACM / IEEE) arvutipõhise ühiskondliku arvutikonverentsil San Franciscos, Douglas Engelbart esitas seda 9. detsembril 1968. aastal. “Live” demonstreerimine nägi ette täieliku arvuti riistvara ja tarkvarasüsteemi kasutuselevõttu nimega oN-Line System või üldisemalt NLS.

90-minutilise esitluse käigus ilmnesid peaaegu kõik tänapäeva personaalarvuti põhielemendid: aknad, hüpertekst, graafika, efektiivne navigeerimine ja käsusisend, videokonverentsid, arvutihiir, tekstitöötlus, dünaamiline failide ühendamine, revision control ja koostöö. Engelbarti ettekanne oli esimene, kes avalikult demonstreeris kõiki neid elemente ühes süsteemis. Näide oli väga mõjukas ja tekitas sarnaseid projekte Xerox PARC-is 1970-ndate alguses. Selle aluseks olevad tehnoloogiad mõjutasid nii Apple Macintoshi kui ka Microsoft Windowsi graafilisi kasutajaliidese operatsioonisüsteeme 1980ndatel ja 1990ndatel.

https://en.wikipedia.org/wiki/The_Mother_of_All_Demos

Leidsin ka põhjapaneva video antud demost täpsemalt https://www.youtube.com/watch?v=yJDv-zdhzMY

P.S Lained blogi alguses lahti seletatud

Esimese Laine staarid:

Xerox Star (1981)

1988 Donald Normani esimene raamat kasutajakesksest disainist

1995 Jakob Nielseni 10 interaktsiooniprojekti üldpõhimõtet, mida nimetatakse “heuristiikideks”, kuna need on üldised “pöidla” reeglid ja mitte konkreetsed kasutamissuunised.

Mõned põhiprobleemid: – eksperimentaalsed seadistused, mis suudavad seletada käitumist piiratud olukordades – raskesti üldistatavad uutele kontekstidele ja tööriistadele – ökoloogilised kaalutlused – grupi käitumise analüüsimise võimatus.

Teise Laine staarid:

Köögiruumi uurimistöö stiil

WWW – World Wide Web ehk Veeb (1990)

Veeb (ingl web, ’võrk’, täisnimi World Wide Web, WWW) on Internetis toimiv ja hüpertekstil põhinev elektrooniliste dokumentide – veebisaitide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse märgendkeelt HTML ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse hüperlinkideks (siit ka nimetus hüpertekst). Hüperlinkideks on nn võtmesõnad, samuti ikoonid ja pildid, millel klõpsates (või mida ekraanil puudutades) avaneb vastav sihtobjekt, nt uus hüperteksti dokument. Hüperlingid edastatakse HTTP või HTTPS protokolli (reeglistiku) kohaselt. Lisaks tekstile kuuluvad hüperteksti mõistesse pildid (ka liikuvad), heli- ja videodokumendid.

Veebilehtede kuvamiseks ja võrgus liikumiseks on vajalik spetsiaalne rakendusprogramm – brauser ehk veebilehitseja, nt Google Chrome, Mozilla Firefox, Internet Explorer või viimast asendav Microsoft Edge

https://et.wikipedia.org/wiki/Veeb

Koguarvustus, Mark Weiser (1991)

Inimese tegevuse põhistruktuur Engestrom (1987)

Piirialade mõiste

Kolmanda laine staarid:

2005 Donald Normani raamat “Emotsionaalne disain”

iPhone

Kokkuvõtvalt

Inimese ja arvuti interaktsioon (IAI) kujutab endast uuringuid, planeerimist ja disaini inimeste (kasutajate) ja arvutite vahelises suhtluses. Seda peetakse arvutiteaduste, käitumisteaduste, disaini ja teiste erinevate teadusharude ristumiskohaks. Mõiste käsitleb seda, et erinevalt teistest piiratud kasutusalaga tööriistadest (nagu näiteks haamer – kasulik, et lüüa naelu seina), on arvutil kordades rohkem valdkondi, kus seda kasutada. Arvuti ja inimese vahel toimub avatud dialoog.

Kuna IAI uurib inimest ja masinat koos, siis vajab selle uurimine oskusi nii arvuti- kui ka inimteadustes. Arvutiteadustes on vajalikud teadmised arvutigraafikast, operatsioonisüsteemidest, programmeerimiskeeltest ja arenduskeskkondadest. Inimteadustes on vajalikeks teadusharudeks suhtlemisteooria, graafilise ja tööstusliku disaini erialad, lingvistika, sotsiaalteadused ja kognitiivne psühholoogia. Projekteerimisoskuse ja disainimeetodite teadmine on samuti vajalikud.

Tähelepanu IAI juures on oluline, sest halvasti disainitud kasutajaliidesed võivad põhjustada palju ootmatuid probleeme. Klassikaline näide selle kohta on Three Mile Islandi õnnetus. See oli tuumaõnnetus, mille põhjustajaks peetakse halvasti disainitud kasutajaliidest. Sarnaselt sellega on juhtunud õnnetusi lennunduses, kus osad lennukitootjaid otsustasid kasutada mittestandardseid lahendusi juhtimisnuppude paigutuses. Kuigi muudatused olid kooskõlas inimese ja masina vahelise suhtluse reeglitega, siis piloodid olid harjunud standardse paigutusega. Teoreetiliselt hea idee osutus tuua seeläbi vastandlikke tulemusi.

Veeb (25. november 2017). Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. Vaadatud 25. november 2017, 00:07 (UTC) aadressil //et.wikipedia.org/w/index.php?title=Veeb&oldid=4679990.

November 24, 2017 0

Mida kujutab endast INFOTEADUS?

Õppejõud: Sirje Virkus

Küsimused millele vastan loengupäevikus: virkus_sirje

Mis on infoteadus ja kuidas see on kujunenud?

Arenguetapid?

Infoteaduse mõiste?

Määratlus?

Millised on infoteaduse põhiküsimused ja peamised uurimisvaldkonnad?

Kuidas on infoteadus seotud teiste teadusvaldkondadega?

Infoteadus. Pilt 1.

Infoteadus on iseenesest noor teadusala, mis kerkis esile pärast Teist maailmasõda ja tegi seda plahvatuslikult seoses teaduspublikatsioonide avaldamise ning edasi tehnika arenguga. Infoteadus kerkis esile koos mitme uue valdkonnaga, mille üheks näiteks on arvutiteadus. Teaduse ja tehnika areng 20. sajandi alguses tõi kaasa infoplahvatuse, mis kutsus omakorda esile vajaduse teadusinformatsiooni kogumise, töötlemise ja edastamise problemaatikaga tegelevate spetsialistide järele (infoteadlased). Tänaseks on infoteadusest kujunenud oluline õppe- ja uurimisvaldkond, millel on tihedad seosed paljude teadusharudega. Seetõttu tavatsetakse rääkida infoteadusest kui mitmetahulisest ja valdkonna/teadusharude vahelistest teadusest (interdistsiplinaarne).

Virkus (2016) Loengukonspekt

Infoplahvatuseks nimetame algselt trükiste ja tänapäeval kõigi teavikute arvu ülikiiret kasvu. http://termin.nlib.ee/termin/view/5693

Infoteaduse peamised arenguetapid:

1) Infoteaduse tekkimine: kuni aastani 1958.

2) Identsuse otsingud ja võimalikud liidud: aastad 1958–1977.

3) Pöördepunkt: aastad 1977–1980.

4) Infoteaduse ulatuse problemaatika: aastast 1980 kuni tänapäevani.

Ingwersen (2009)

Infoteaduse mõiste? Mina infoteadlasena kasutan Tampere Ülikooli infoteaduse professor Kalervo Järvelin’i sõnastatud infoteaduse definitsiooni: Infoteadus on teadus informatsiooni, eelkõige salvestatud informatsiooni, edastamisest infoloojatelt infotarbijatele. Eesmärgiks on luua käsitlus organisatsioonide ja üksikisikute infokeskkonnast, infovajadusest, infohankimise viisidest ja inforessursside korraldusest sellisel kujul, et see võimaldaks soovitud informatsiooni kiire kättesaamise.

Järvelin (1995)

Infoteaduse määratlus. Kuigi infoteadust ei ole erialakirjanduses senini väga täpselt määratletud, on infoteadus nii akadeemiline distsipliin kui ka professionaalse tegevuse valdkond, mis tegeleb informatsiooni tõhusa kogumise, korralduse, säilitamise, otsingu, edastamise ja kasutamisega.

Infoteaduses on 3 põhiküsimust infoteaduse uurija Marcia J. Bates järgi (1999).

FÜÜSILINE KÜSIMUS:

Millised on salvestatud infouniversumi iseloomulikud jooned ja seadused?

SOTSIAALNE KÜSIMUS:

Kuidas inimesed seostavad, hangivad ja kasutavad informatsiooni?

DISAINI KÜSIMUS:

Kuidas juurdepääs salvestatud informatsioonile oleks kõige kiirem ja

efektiivsem?

Tabel 1.

Neid kolme küsimust võib vaadelda iseseisvalt, kuid siiski on nad interdistsiplinaarsed.

Uurimisvaldkonnad Brian C. Vickery järgi:

teaduslik kommunikatsioon (scientific communication)

bibliomeetria (bibliometrics)
dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine (document analysis and retrieval evaluation)
üldkäsitlused (generalists)

Vickery, B., Vickery, A. (1987). Teooria ja praktika infoteadus

Seosed teiste valdkondadega

Infoteadus on seotud paljude teadusvaldkondade ja -distsipliinidega. Kõige enam leiab infoteaduse seoseid kirjanduses:

loodusteadustega (nt Bush, Price)
matemaatika ja statistikaga (nt Zipf, Lotka)
Informatsiooniteooriaga (nt Shannon, Wiener)
Süsteemiteooriaga (nt von Bertalanfy, Miller)
tehisintellekti ja ekspertsüsteemidega (nt Simon, Feigenbaum)

Informatsiooni uurivad teadused. Pilt 2.

Kokkuvõtvalt on infoteadus on salvestatud informatsioon ja teadmised ning tehnoloogia ja teenused, mis soodustavad infoprotsesside haldamist ja informatsiooni kasutamist. Infoteaduse eesmärgiks on inimkonna teadmiste salvestamise ja informatsiooni esitamise, korralduse, otsingu, edastuse ja kasutuse efektiivsuse tagamine. Erinevalt arvutiteadusest, mis keskendub tehnoloogiale, on Infoteaduses on fookuses just eelkõige infosisu ning sotsiaalne ja inimfaktor, vastupidiselt arvutiteadusele, mis keskendub tenoloogiale.

Virkus, S. 2009. Infoteaduse olemus ja kujunemine. Tallinn: Tallinna Ülikool.

Millistel erialadel võib tööd leida? Pilt 3.

Kasutatud kirjandus:

https://dti6001.files.wordpress.com/2017/11/sirje_virkus_-_infoteadused.pdf

https://et.wikipedia.org/wiki/Infoteadus

https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1708292/mod_resource/content/1/Longukonspekt.%20Virkus%20%282016%29.%20Infoteaduse%20olemus%20ja%20kujunemine.pdf

Virkus, S. 2009. Infoteaduse olemus ja kujunemine. Tallinn: Tallinna Ülikool

http://www.tlu.ee/~sirvir/Sissejuhatus%20infoteadusesse/Infoteaduse%20olemus%20ja%20kujunemine/

November 9, 2017 0

INT6072.DT E-äri infoallikad 2019 III mooduli töö. Finantssektor. LHV Pank

Sisukord

1. Sektori ülevaade

1.1. Finantssektori ülevaade

1.2. Finantssektori roll sise- ja välismajanduse kontekstis

2. Ülevaade organisatsioonist LHV Pank AS

2.1. Organisatsiooni ajalugu

2.2. Organisatsiooni toodete ja teenuste portfell

2.3. Olulisemad majandusnäitajad

2.4. Kuuluvus erinevatesse organisatsioonidesse

2.5. Organisatsioonistruktuur ja juhtkond

2.6. Kontaktandmed

3. LHV Pank AS tegevus veebis

3.1. Organisatsiooni tegevus veebis, sh sotsiaalmeedias

3.2. Kodulehe lühianalüüs

3.3. Organisatsiooni tegevuse monitooring veebimeedias

Kasutatud allikad

INT6072.DT E-äri infoallikad 2019 E-ressursside analüüs:

Sissejuhatus

1 Ülevaade valitud e-infoallikatest

2 E-infoallikate objektiivsus ja usaldusväärsus

3 E-infoallikate ammendavus ja ajakohasus

4 E-infoallikate kasutamise mugavus

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

Lisad

Lisa 1. Statistics Sweden kodulehe ekraanitõmmis

Lisa 2. World Integrated Trade Solution kodulehe ekraanitõmmis

Lisa 3. Eurostat kodulehe ekraanitõmmis

Lisa 4. Observation of Economic Complexity kodulehe ekraanitõmmis

Infoallikate võrdlev analüüs:

Sissejuhatus

1 E-keskkonnas tegutsevad ettevõtted ja nende tegevust toetavad teenused

2 Veebilehtede ülesehitus

2.1 E-keskkonna disain

2.2 Pakutava informatsiooni relevantsus

Kokkuvõte

Lisad

Lisa 1. E-keskkonnas tegutsevate asutuste teenuste võrdlus

Lisa 2. EKI kodulehe avakuva ekraanivõte

Lisa 3. EASi kodulehe avakuva ekraanivõte

Lisa 4. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kodulehe avakuva ekraanivõte

Kasutatud kirjandus

Leiutiste kaitse

Intellektuaalomandi kaitse

Essee

Kasutatud kirjandus

Kasutatud kirjandus

Hey. Tere tulemast minu blogisse, kust sa leiad Elektroonilise kirjastamise praktilise töö 2’e

Kuidas lisada jõuludeks oma blogile “lumesaju efekt“?

Loengupäevik inimese ja arvuti interaktsioonist.

Antud loengupäevikus kasutan laialdaselt pildi ja joonisematerjale, kuna muidu tuleks tähemärke liialt palju. Teiseks teen seda teist korda järjest, kuna arvuti suutis esimese pea lõpliku töö ilma salvestamata sulgeda 🙂

Inimese ja arvuti vahelise suhtluse algus

Kolmanda laine staarid:

Mida kujutab endast INFOTEADUS?

Minust

Pages

INT6072.DT E-äri infoallikad 2019

III mooduli töö. Finantssektor. LHV Pank

INT6072.DT E-äri infoallikad 2019

E-ressursside analüüs: